/ märts 1, 2018/ Inimesed & ühiskond/ 1 kommentaari

Allikas: moziru.com/explore/Date%20clipart%20dating

Nüüd, kus pühapäev, mil laps tagasi Pille juurde viidud, Crennaga jalutuskäik tehtud ning toit valmis praetud ja magustoiduks pannkoogid tehtud ning söögitegemise ajal pingsalt mõtlesin, kas tasuks või ei tasuks avaldada isiklikku seisukohta teemal, millest üks naissoo esindaja oma blogis eile kirjutas, läbi ja käes on juba kolmapäev, 2018.aasta veebruarikuu, mis sel aastal eriti krõbedalt külm on, viimane päev, mis kohe-kohe varsti läbi saab, jätkan pühapäeval alustatud postitust enda vaatevinklist, millega varasemalt olen suutnud mitmed vastassoo esindajad taoliste väljaütlemistega närvi ajada, teemale, kas kohtingule minnes peaks arve kinni taguma mees või mitte.
 
Esmalt võiksin, kui tõesti tahaksin tüli norida või midagi, hakata nurisema ja lällama autori kallal sellega, miks ei ole artiklis välja toodud meeste seisukohti Facebooki kommentaariumist, millest ta postituse tarbeks ekraanitõmmise tegi. Seda võiks võtta kui soolist diskrimineerimist meeste arvamuste avaldamisest keeldumisest ;D . Ent praegu, kui võtsin mõned lonksud sooja Rimi Colat ja panin pliidi alla puid juurde, ei ole diskrimineerimise teema üldse vajalik ega mingil moel tähtis ja ei puutu üldse asjasse, see oligi rohkem iroonia, pigem sooviksin mitte kui meessoo esindaja, vaid kui oma isiklikust vaatevinklist, mis ilmselt põhilugejatele varasemaid postitusi lugedes üllatusena tulla ei tohiks, selle teema kohta arvamust avaldada.
 
See oleks vist kellegi blogiartiklile vastates esimene kord, kui väidan, et ei ole nõus ühegi seal välja toodud punktiga ega nõustu mitte kellegi seisukohtadega, mis artiklis välja toodud on.
Aaa, ei, eksisin, nõustun Posimehe artiklis välja tooduga, et kohtingul, kohe kindlasti esimesel tuleb jagada arve pooleks või maksab kumbki osapool selle eest, mida tema personaalselt tellis.
Esmalt on blogijal pandud kirja, et kutsuja peaks tasuma arve ning teksti tsipa allapoole kerides vahib must-valgelt vastu lause, et esimesel (ja tõenäoliselt ka järgmistel) kohtingul (kohtingutel) plekib mitte rauas, vaid ikka rahas kõik kulutused kinni mees. Mina aga ei ole sellega absoluutselt nõus :angry2: .
 
Minu jaoks ei oma mingit tähtsust on kohting esimene või teine või kolmas kord – arve läheb pooleks. Ja seda just seetõttu, et kohtingule minnes, eriti esimesed kolm, lähen kudrutama võõra naisega, keda ma ei tea, ei tunne ning kellest ma mõmmigi ei tea. Miks peaksin välja tegema võhivõõrale? Kohting naisega ei ole põhjenduseks ja ei oma minu jaoks selles mõttes, et on kohting, mingit tähtsust. Ilusa neiuga välja minnes, olgu selleks kohvik või restoran, kino või teater või mis tahes koht, läheb arve pooleks. Kinos ja teatris ja muudes meelelahutuspaikades, kus kehtib piletihind, ostab endale pileti inimene ise, mitte ei maksa kinni mees.
Olukord võib olla sootuks teistpidi, kui inimesed on käinud juba mõned kuud või üksteist leidnud ja elavad koos või on paar eraldi elavatena, sel juhul poleks mingi probleem arved ka tasuda, samas eeldaksin, et ka naine mõnikord oma kukrut minu jaoks kergitaks. Siinkohal ei oleks olukord nii väga võrdsuses, vaid pigem selles, et mees ei ole naise rahakott (mida paraku paljud nipsakad naised eeldavad :( ) ning võiks olla hetki, kus naine suudab oma kallikest positiivselt üllatada näidates sellega, et kaaslane on tema jaoks kallis. Siia alla ei kuulu ainult välja tegemine kohvikus või teatripileti ostmine, vaid midagi, mis kaaslasele huvi pakub. Teinekord pole vaja teha muud, kui tunda huvi kaaslase huvi vastu. Kui nii teha, on kindlasti garanteeritud kaaslase rõõmsameelsus ning mõne ilusa üllatuse vastusaamine.
Aga… kui naine ikkagi on veendumusel a’la stiilis, et “sina oled mees ja sina plekid”, siis minuga jääb kohting katki või ei jõua see üldse alatagi. Enam-vähem sama on veidi teistsuguse lauseehitusega (üritanud) öelnud ka esialgse teksti autor.
Samuti ei saa jätta vastamata blogija väitele, et tema ei läheks üldse välja mehega, kes pole nõus maksma tema arvet. Ei, ei taha talle ära panna, üldsegi mitte, pigem näitab selline suhtumine eelkõige minu jaoks seda, et selline naine ei pruugi, rõhutan – ei pruugi, kuid võib olla väljas ainult raha peale. See aga on minu jaoks ohumärk, mida kindlasti ei tasuks ignoreerida (eriti soovitaksin seda rikkuritele, kellelt naised soovivad sponsorlust :angry3: ).
 
Siinkohal leian õigustavat minna ajas tagasi mullusesse aastasse, kui oli arutlusel meeste ja naiste palgalõhe, kus naised on vihased ja nördinud selle peale, et nad teenivad meestest vähem.
Aga õige ka ju! Väitsin endale kindlaks jäädes tol korral ja väidan ka nüüd, et mees peabki rohkem teenima (kuigi väitsin sedagi, et alati ei pruugi nii olla. On ka mehi, kes teenivad vähem kui nende nõrgemast soost kolleegid), sest meestelt oodatakse ühiskonnas rohkem rahalist, mis aga tuleb raske töö ja vaevaga, panust kodusse ja peresse, kuna mees on iidsetest aegadest perepea, kelle kohus on peret ülal pidada. Ei tasuks unustada sedagi väga tähtsat fakti, et suurem osa juhtudest peab alimente alati maksma mees. Nüüd saab siia juurde liigitada ka kohtingul arve tasumise. Ning kuna mingi osa naistest on rahamaiad ja jäävad selleks ka tulevikus, siis on igati loogiline, et mees teenib rohkem. See on nii ja peaks nii ka jääma!
 
Selline seisukoht kohtingule või välja minemise teemal.
Mida arvate antud teemast teie?

Jagage postitust

1 kommentaar

Kommenteeri