Joonistada. Laulda. Tantsida. Kütta ahju. Teha teed/juua teed. Süüa. Vahtida silmagi pilgutamata lakke. Või ajada silmad suureks ja jälgida pingsalt teleriekraani. Oodata ühte tohutult tüütut pinisevat sääske (jamaks läheb, suveni palju aega ju). Mõelda, mida kõike peaks tegema. Hoida käes mingit suvalist raamatut, juhuks kui peaks tekkima mõnemillisekundiline moment, mil isegi viitsiks seda lugeda. Liigutada sõrmi (mida hetkel nagunii ju
Vat reedene ja ka teiste päevade ilmad kuni eilseni – see suur tuul, aga mitte vihm, vat see juba on midagi. Midagi, mida tõeliselt trotsin. Ekstreemsus on see, mis hetkel väljas on veel, ja see on teel aina kaugemale ja kaugemale … Kuni lõpuks igavikku kaob. Väikesed luuleread, mille all mõeldud seda meeletut positiivset tuult, mis akna taga veidikene head