Allikas: eppgroup.eu/et/topic/Sooline-võrdõiguslikkus
Nimelt leitakse, soovitakse, tahetakse viia palgatasemed võrdväärsele pulgale meestega, kes siiamaani väidetavalt naistest rohkem teenivad.
Esmalt pean kohe mainima, et mitte üldse ei nõustu sellise üldistusega. Selleks, et teha selgeks, kui palju praegusel ajal teenivad mehed ja naised kõikides Eestis eksisteerivates töövaldkondades, tuleks viia läbi üle-riigiline uuring, kuhu kaasatakse kõik kodanikud, kes ei ole pensionieas ja penssi ei saa ning kes on vähemalt 18-aastased või käivad ametlikult tööl, kusjuures ühtki nimetatud kodanikest vahele jätta ei tohi. Veel parem – uuringule vastamine tuleks teha kohustuslikuks. See tooks selgust rohkem, kui praegu eeldatakse. Olen veendunud, et uuringu käigus selgub, et tõepoolest on valdkondi, kus mehed teenivad suuremat nutsu, kui naisolevused. Samas on igale asjale vastand ning nii ka sellel – on valdkondi, kus naised teenivad rohkem, kui mehed. Seega võiks palgalõhe osas hakata vinguma ka mehed. Minagi võiksin kaevata palgalõhe üle, kuna mitmel naisel on ettevõttes, kus töötan, suurem palganumber kui nende meessoost kolleegidel.
Kuid saan aru naistest ja tegelikult ka meestest, kes tõesti teenivad meestest ja naistest vähem, eriti on see väidetavalt probleemiks, nagu mina aru saanud olen, tippjuhtide seas, kus naistippjuhtide pangaarvele laekub raha vähem kui meesjuhtidele.
Siiski siiski ei ole mina nõus, et palgalõhe tuleks viia kõikidel samale tasemele ja seda mitmel põhjusel:
esiteks võtavad just Eestis (teiste riikide kohta öelda ei oska, aga usun olevat sama) lapsepuhkuse välja emad (kuigi erandeid on, kus lapsehoolduspuhkusele on jäänud isad), kes esimesed 1,5aastat saavad emapalka Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammäära suuruses, milleks 2017. aastal on 470 eurot kuus või arvutatakse igakuine emapalk välja eelmisel aastal teenitud palga alusel, kusjuures antud olukorras, kus emapuhkusele suunduv naine teenis näiteks igakuiselt abikaasast rohkem (mis kindlasti on mõnes peres täiesti reaalne), on ka emapalk tõenäoliselt suurem, kui mees ühe kuuga teenib. Rääkimata riigipoolsest peretoetusest, mis arvatavasti samuti naise arvele laekub.
Teiseks on ühiskond seisukohal ja eriti on see populaarne vanema rahva seas, n-ö NL-rahva või vene aja rahva (naiste) seas, et mehed peavad kutsuma naisi kohtingutele, seal omakorda välja tegema, eeldatakse et mees toob raha rohkem perre, kuna mees on perekonnapea, kes peab pere eest seisma. Ka rahaliselt.
Eeldatakse, et mehed maksavad suurema osa asjade eest, näiteks minnakse perereisile kodulinn Tartust Saaremaale. Naine soovib välilaadalt ilusat kaelaketti maksumusega 20 eurtsi ning muidugi on mehenäss see, kes selle ostma peaks, sest mees on ju perepea.
Kolmandaks ja minu meelest üheks tähtsamaks argumendiks on lapse elatisraha ehk alimendid, nagu paljud armastavad öelda. Eestis ja arvatavasti mujalgi maailmas on naistel väga palju õigusi alaealise lapse hooldusküsimustes – praktiliselt alati võidavad kohtus naised. Seetõttu praktiliselt enamus lapsi pere lagunemisel lähevad elama ema juurde ning isa hakkab igakuiselt maksab elatist. Seega leian, et on igati loogiline ja mõistlik, et mehed teenivad naistest rohkem. Kuskilt tuleb ju võtta see raha, et anda lapsele kõik see, mida endast olenevalt anda saaks ja naisele midagi, mida laristada. Kuid ise tuleb samuti hakkama saada ja end ära elatada!
Neljandaks on juba teises punktis mainitud mehe äärmiselt suur roll perepeana, pere eest vastutava isikuna.
Juba aegade algusest peale loetakse mehi füüsiliselt tugevamaks naistest (reaalses tegelikkuses elus ei pruugi see üldse nii olla). Härrastele antakse töökohtadel füüsiliselt raskemat tööd (nt. tööd, kus vaja tõsta suuri raskusi), meest peetakse põhilise perepeana, kes peab vastutama, et koduses majapidamises oleks proua või preili Naisukesel olemas kõik vajalik, mis kodus söögitegemisel, koristamisel, isegi logelemisel vajalik oleks – ja peamine neist on see krõbisev ja võib-olla mõne inimese käes krudisevad sajalised, mis mees igakuiselt koju toob. Tegelikult on mehel pereelus väga suur roll, paraku paljud tänapäeva noored tšikid ei oska seda hinnata ega näha, kahjuks ei nähta ei soovita näha kaugemale oma ninaesisest
. Kuid primitiivne vastutus tuleks ära unustada ja tuleks võtta hoiak ja suhtumine, et perekonnas on ja peaksid olema kõik osapooled võrdsed.
Sellised on minu hoiakud, nägemused ja suhtumised antud teemal. Kes on päri, kes mitte.
Muidugi on sooline võrdõiguslikkuse teema üks suur virr-varr, paljude jaoks ilmselt emotsioonide tulv, kust alati leiaks midagi, mille kallal viriseda ja/või oma õigust taga nõuda või teist osapoolt halastamatult maatasa teha. Sama kehtib põhiseaduse kohta, mis reguleerib kõikide kodanike, olenemata soost, seksuaalsest orientatsioonist, nahavärvist, kasvust, paksusest, poliitilisest vaatest ja kõigest muust sellisest, õigused ja kohustused. Kes väga tahab ja muidugi viitsib, võib norida mille iganes kallal.
Kuid samal teemal mõnest teisest olukorrast kunagi hiljem, tulevikus 
.