«Igas naljas on terake tõtt, igas kommentaaris ka»
Enam kui pool aastat, võib-olla isegi kauem, olen endamisi arutlenud, et oma kasvu kohta, mida ma siin pigem jätan mainimata, olen liiga ülekaalus. Ja sellega pole ma absoluutselt rahul. Kohati, mitte alati, on isegi kingapaelu raske siduda, kuna kõht segab. Juba lapsest saati olen tohutu magusafänn. Üldjuhul tarbin praktiliselt iga päev midagi magusat: šokolaadi või küpsist, kommi või vahvlit. Ka
Päev siis oli reede, 4.oktoober, kui ERR videoarhiivis ringi kolades kindlat videot otsides, mille ka leidsin ning millest pajatan selle postituse järjes, komistasin täiesti juhuslikult läbi aegade imeliste duettide videosarjale, mida laulsid tol korral ja esitavad tänaseni Eesti tuntumad artistid. Näiteks oli seal Anne Värvimanni ja Riho Sibula ühislaulmine 1975.aastal ilmunud Eric Carmeni ühele tuntumale palale – “All By Myself”,
Kahetiivalised putukad nimega puuviljakärbsed on ikka ühed jumala tüütud tegelased. Peaaegu igal suvel on just nemad need, kellest lahtisaamiseks tuleb rohkem vaeva näha kui kolmanda klassi lapsega matemaatikat tuupida. Nüüd õnneks on ametlikult sügis, kuna 22.septembril on sügisene pööripäev, millega algab enne külma ja lumist talve veidi parem periood – sügis. See tähendab vaikselt tüütute tegelinskite hääbumist, ära kadumist. Nende
Eelmise postitusega seonduvalt, “”Vana rada”, olematu jada”, on mulle laekunud päringud selle kohta, mis versioon kõlas Elmari raadio soovisaatest. Mina kade ei ole ning ikka tulen vastu, kui saan. Ka sellega . Tõepoolest, YouTube’st kuulatava versiooniga on raadioeetris lastud pala veidi erinev: ilmselt on Elmaris kuuuldu linti lauldud raadioeetri tarvis. Minule täiega meeldivad mõlemad variandid: raadioeetri oma on tempokam ning
Kes eestimaalastest ei teaks 2000.aastatest komeedina Eesti muusikataevasse tõusnud poistegruppi Paradise Crew, kelle tähelend sai alguse Raadio 2-st nende esimese, tuntuima ja isiklikult minu jaoks bändi parima looga “Vana Rada”. Peaagu nädal aega tagasi, nagu laupäeviti ikka, oli Elmari eetris soovisaade ning mõlgutasin tunde oma peas mõtteid, et sooviks kuulata midagi, mida ammu raadiokuulderaadiusest kuulnud pole ning mida sageli ei
Endiselt võtku mind kasvõi tont ja seekord suisa 200 siidisukka, kuid ma ei saa jätta nendega, kes veel kuulnud pole, jagamata tüngakõnesid, mida peale esimest sahmakat edasi jäin kuulama (ja vaatama). Leidsin teise naerupahvaka postituse jaoks ridamisi ägedaid tüngasid, osa naljad paremad kui teised, mille täitjateks eriti vinged vennad (peamiselt Jubal) . Meie kõigi huumorisoon on erinev. Mõnele läheb peale
Personaalselt minu jaoks üks maailma armsamaid lugusid, “The Day I Fall In Love”, millest veebipäevikus varemgi mitmel korral kirjutanud olen, tänaseks meie seast lahkunud James Ingrami ning kantrimuusika suurnime Dolly Partoni esituses.Umbes nädalakene tagasi otsustas YouTube mulle pakkuda kuulamiseks nimetatud pala järjekordset versiooni. See on vaimustav. Tõepoolest ilus versioon.Helistik ja lauljate esitus on võrreldes originaaliga tempokam, minu jaoks tundmatute esitajate