Allikas: 7is7.com/otto/estonia/tallinn.html
Telefon öö läbi laadinud, hakkas see teisipäeva hommikul/öösel 03.40 helisema 10-ne minutiliste kordusäratusvahetustega, tiksus kell minuteid kokku, kui ajaks oli saanud 04.20. End üles ajades, riided selga ja jalanõud jalga pandud, telefon ja raha tasku pistetud, asusin kiire sammuga bussijaama, et võtta peaaegu aasta hiljem, kui sai jala pealinnas kõnnitud ja nädal aega hiljem Lätis käidud, ette nelja tunnine bussiga loksumise reis Tallinnasse, et läbida mõne tunnine seadmete hoolduse-paranduse koolitus, mis toimus Haaberstis. Mõne tunnisest koolitusest sai umbes 3-4 tunnine koolitus, kus mehaanik näitas ja seletas, kuidas painutada võimalikult palju sirgeks plast- ja plekkpudeleid purustavaid terasid, kuidas vahetada tifte ja vahetadavõi parandada labasid ja hammasrattaid ja kõike muudki. Lisaks sai küsida kõike tööga seonduvaid küsimusi, millele ka vastati.
Peale koolitust, umbes 13.30-14.00, sai käidud Tallinna Lennujaamaläheduses olevas kohvikus lõunal, kus menüü valik oli üsna kesine ja rüüm kenasti väike. Ses samas kohvikus, muideks, istus akna juures olevas laual koos blondi neiuga, kes kindlasti ei olnud ei Birgit Õigemeel ega Birgit Varjun 
, superstaarisaate võitnud Ott Lepland, keda mina kutsun hüüdnime järgi Leplandi Ott, kes kuulsustele kohaselt oli ülbem kui Jaagup Kreem või Elmar Liitmaa või Koit Toome või Ines. Keeldudes minuga pilti tegemast, võttis Ott koos neiuga suuna kohviku ees olevasse parklasse ja ühel hetkel olid noored kadunud nagu vitsad vette. Peale lõunat viidi mind ja Tartu uut töötajat kontorisse, kus saime juhti üsna pikalt oodata.
Kohale jõudes puhuti meiega juttu ja siis viidi meid tagasi bussijaama, kus Tartust koolitusele saabunud töötaja läks tagasi kodukanti, mina aga ostsin bussipileti 16:30 väljuvale bussile (tegelt oleksin jõudnud ka 15:15 väljuvale bussile, aga tahtsin Tallinnas poes šopata, mistõttu läksin tagasi poole viiese bussiga). Nii saigi käidud bussijaama vahetusläheduses Rimis, mida mina hüpermarketiks küll ei nimetaks (seda ta vist ei olegi, kindel aga ei ole), sest pood oli väiksem kui Auriga Keskuses olev Rimi. Sai sealt ostetud üht ja teist, paari ja kolmandat,k ka neljandat ja viiendat, võib-olla ka kuuendat, kui märkasin müügis olevaid potte-panne-kastruleid. Kui pöördusin turva poole, kes antud hetkel ainukesena vaba oli, sest müüjad teenindasid kliente, nähvas turvamees mu küsimuse peale ebaviisakamalt kui Ott Lepland tund varem. Hinda ma seega teada ei saanudki…
Veidi vähem kui tund aega poes ekslemist ja otsustamist, mida võtta, tatsasin pool neli tagasi bussijaama, kus sai tund aega oodatud.
Nii minu Kuressaare-Tallinn-Kuressaare reis oli ja läks. Tagasi koju, Kuressaarde, jõudsin peale 20.00-ni, käes kilekott toidunodi ja väikese koguse töövahenditega. Ja kui võrrelda aasta taguseid rännakuid, siis õnneks see reis oli positiivsem…