Kahjuks ei ole mul olnud aega siia midagi kirja panna eriti, ent täna ma seda siiski teen ja alustan teemadega, millest ei saa üle ega ümber.
Nimelt täna käisin sõpsi juures juttu ajamas, kelle naabrid ja naabri sõbrad selle peale tohutult kadedad on. Nad on nimelt kuskilt kohvipaksu pealt näinud, et saan selle vanema naisterahva käest raha. Tegelikult see nii ei ole. ASi hoopiski nii, et mina elan üksi, vähemalt nüüd, ja tema elab samuti üksi ning miks mitte oma aega väärtuslikult kasutada ja teiste inimestega suheldea. Vanused ei ole ju tähtsad. Lisaks on meil ühised teemad, millest jutustada ja nii mõnigi kord sujub meie jutt kahe tunnine pikkuseks. On olnud ka juhuseid, et lausa kolme tunni pikkuseks.
Lisaks sain umbkaudu nädal (ehk kaks) tagasi teada, et olen puude varas. Tore, et ma kah teada sain. Nimelt on jutt selles, et minu kandis elavatel inimestel on hakanud äkitselt kaduma küttepuud ja kuna mina alles eelmisel kuul sain puid (vaevatasuks saagimise eest), leiti, et mina olen see, kes linnaelanikelt puid virutab. Samuti ei ole vaibunud jutt minu geyks olemise kohta. See linna peal keerelnud juba aastaid, ja tean ka seda, miks nii arvatakse, kuid teadmiseks kõikidele, eriti Kuressaare vabadele pliksidele – olen 100% hetero. Seega mehed mind ei koti, kotivad naised. Nii et naised, kes vabad ja nalja suhetega ei tee, andke tuld. Olen vaba ja valline, aga vist mitte vallatu 
Seoses selle teemaga lisaksin siia nimed, kelle juuresolekul olge väga ettevaatlikud, kuna nende isikutega kokku puutumine kasvõi 2 millisekundiks võib tekitada tõsiseid tervisehäireid, rikkuda närvisüsteemi ja osutuda inimelule äärmiselt ohtlikuks:
Nimed eemaldatud!
PS! Politseile: kui peaksin juhuslikult ühel ilusal (või ka mitte nii ilusal) sügispäeval verinoorelt teadmata põhjustel sussid püsti viskama, siis tark tegu oleks eelpool nimetatud tegelasi uurida;
Mida aga vahepeal teinud olen? Suurt midagi. Natukene tööd ja natukene lebo, ka Säästuka sööklas otsustasin ära käi(j)a. Õnneks ei pea ma seal toidu, joogi või mistahes muu ostetava eest maksma. Raadio Kadi arvuti oli nii lahke, mitte üldsegi kade ja otsustas paar nädalat tagasi mulle kingiks Säästuka söökla 250.- kinkekaardi kinkida. Nii et kulutamist mul jagub. Mingi aeg tagasi, seda õiget pühapäeva ei mäletagi, aga sai peale tööd Rae poes käidud ning kohtasin seal hästi kenat neidu, kellest olen ka eespool kirjutanud. Õnneks ja minu suureks rõõmuks ei pidanud ma eriti detektiivi mängima, kuna neiu kõndis minuni lausa hõbekandikul. Sain muidugi ka tema nime teada, aga austades siinkohal tema privaatsust, ei hakka ma seda avaldama. Aga siis, kui sai Janisega arutatud, mis võiks sellise kena neiu nimi olla, pean tõdema, et päris mööda ma siiski ei pannud. Mõtlesin toona, et sellisel kenal tüdrukul peab olema tema ilule vastav nimi. Mõned nimed, mis peast läbi käisid, olid Kristiina ja Kristina ning isegi Kristiine, lisaks veel mõningad nimed, mis enamasti algasid kõik K-tähega. See selleks, kui teda Rae poes kohtasin, otsustasin kutsuda ta Säästuka sööklasse sööma. Mina muidugi võtsin seda kui kutset kohtingule, aga nii seda vist siiski päris sõnastada ei saaks või ei oleks kohane. Aga tema vastus oli “vaatame, kuidas aega on”. See muidugi andis selge märgi, et “selge, ta ei tule”. Siiski ei saaks öelda, et ma hiljem kodus ähmi täis ei olnud. Oojaa, ja kuidas veel olin. Ta ikkagist esimene tüdruk, kelle elujooksul välja kutsun. Mida selga panna ja mida mitte, kuidas käituda ja kuidas käituda ei tohiks olid minu hilisemad mõtted kodus. Ja nagu tavaliselt naiste osas, oli ka seekord mul õigus – ta keeldus 
Kuna ma olen väga põhikindel inimene osades valdkondades ja elulistes teemades, siis naiste osas on mul eriti karmid reeglid. Üheks reegliks on kohtingule kutsumine. Ma ei tea, kas ta tõesti ei saanud tulla, nagu ta väitis, või proovid leida sobivat vabandust, mis tal iseenesest ju õnnestus, kui mitte arvestada, et ma ei jäänud teda uskuma. Kui ma olen kedagi ühe korra sööma või kohtingule või kuidas keegi seda võtab, kutsunud ja esimesel korral öeldakse ära, siis teist korda ma seda enam ei tee. Põhimõte on see. Siiski, olles saanud selle üle veidi juurutleda ja mõtiskleda, olen mõelnud, et ehk peaks TALLE erandi tegema. Minu suureks sooviks oleks teda siiski rohkem tundma õppida. Ta maailmamunal üks väheseid neidusid, kes minuga ilusti, võin kindalt öelda, et isegi armsalt käitunud on. Kes ei tahaks, et talle silm peale pannakse. Mu eksneiuga võrreldes tundub tema olevat sootuks erinev sellest, mida olen enamus naiste puhul täheldanud: uhkus ja ülbus, austamatus teiste inimeste vastu (need ei kehti mu eksi kohta!). Ma ei tea… Temas on midagi, mis sümpatiseerib. Mulle tavaliselt meeldivad blondiinud rohkem kui brünetid, kuigi on erandeid, ent kas sümpaatseks teeb tema juuksed, üldine välimus või miski muu, ma ei tea.
Muideks, läksime korra ühel hommikul koos, mina tööle ja tema kooli ning saime veidi vesteldud. Oi kui rõõmus ma seejärel olin. Sain temaga finally rääkida. Siiski hakkas silma kooli juures üks pisidetail tema juures, mis võib-olla ei ole sugugi nii, nagu mulle näis, seega ma sel teemal pikemalt ei peatu. Eks edaspidi ole näha, mis edasi saab. Kas tal on minuga mingid tõsised kavatsused ehk silma peale pannud, teeb seda sõpruse loomise pärast või mängib niisama, selgub aja jooksul. Usun, et tean vastust, aga nagu ikka mina olen öelnud – teinekord on targem vaikida ja lasta minna elul ja tegemistel nii, nagu nad minema peavad. Jah, nagu mainitud – aeg näitab;
Ja nädal aega hiljem, esmaspäeval, 13. septembril otsustasin kinkekaardi Säästuka sööklas esmakordselt kasutada. Endale tellisin lihaseljanka ja magustoiduks… magustoidu, mille nime ei mäleta (umbes nagu mannavaht, aga päris mannavaht kisselliga see siiski ei olnud). Lisaks veel klaasi morrsi. Sõber seevastu valis, kui õieti mäletan, kana-klimbisupi ja muud ta, kahjuks, ei soovinud. Arve kokku oli 45 praegu veel Eesti krooni. Järelikult saan, vähemalt peaks saama tasuta toidu 205 krooni eest. Kes teab, ehk isegi homme lähen taaskord;
Eile aga käisin Maximas. Soovisin seal teha ka ühe katse, kuid kuna poe sulgemiseni oli 2 minutit, jäi see katse teostamata. Eks teinekord. Enne sulgemistteadet ostsustasin veidi filmiriiulit vaadata ja avastasin sealt “Täna sa sured” (24.90.-) märulistaari Steven Seagal’iga peaosas, mis räägib endisest rallisõtjast Harlen Banks’ist (Seagal), kes palgatakse juhtima soomustatud veoautot. Aga ootamatult saab temast suurejoonelise kasiinoröövi kaasosaline. Peale hullumeelset põgenemist leiab mees ennast üksikust põiktänavast vaevu elusana, kadunud on nii auto, kui ka tema mälu. Saamaks teada, kes ta on ja puhastamaks on nimi, tuleb Harlenil leida kasiinoröövi korraldanud kriminaalgeenius…
Seejärel, olles lisanud DVD ostukorvi, läksin tipa-tapa rahuliku sammuga saialeti juurde. Ja oh sa raisk! kui suur valik. Otsustasin siiski Pireti Saia (Saare Leib) kasuks just tema suuruse poolest (netomass 0,6 kg). Siis, silmates enda juures üht poe töötajat, uurisin, kus võivad asuda kiirnuudlid, mis tõenäoliselt täna õhtul, arvatavasti peale selle sissekande valmis saamist ja avaldamist, mu pisikesse kõtukesse suunduvad. Samuti lisasin korvi ka Vot! latsevorsti (400 g), mis mulle väga maitseb. Lisaks on ta piisavalt pisike, et üle elada paar ööd soojas toas, mille täna öösel (öö vastu tänast) ära kütsin, kuna mul oli kuratlikult külm, ja hommikul hingepeegleid lahti tehes avastasin enda kahjuks, et olen haigestunud. Ka leidsin, et peale kaht pikka tööpäeva, mis ei ole kunagi rasked, oleks õigustatud võtta paar-kolm purki siidrit. Nii ma ka tegin. Hea värskendus ja kosutus veele ja limonaadile Mina kui suur maiasmokk, ei suutnud ma mööduda šokolaadiriiulitest. Ma näiteks ei teandnud, et Milka šokolaadi on saadaval isegi suurema kogusena, mille hind oli õieti mäletades midagi 40 krontsiga. Võtsin ka kolm pakki parakat, andis müüjale Aitäh! kaardi, kuhu lisandus juurde 3 krontsi ja 4 senti, maksin ära, panin ostetud tooted kotti ja tegin vehkat;
Kairi
Minnes tagasi nädalalõppu ehk laupäeva ja pühapäeva, siis minu mummil Kairil, kes pildi peal minu prillidega näeb välja kui ehtne Kuressaare maffiaboss :D, oli laupäeval (11.09) 11. eluaasta täitumine. Oma kinki ta äää jõudnud ära oodata, seega viisin tema küsimise peale talle selle kenasti kätte. Ega seal midagi erilist ei olnud ja rahul ei olnud ta sellega samuti, nagu tavaliselt… Kinki eelnevalt otsides mõtlesin, et ehk tal vaja plätasid. Miks mitte, eks? Kodus hea plätudega ringi liikuda. Kuna vist mina õpetasin talle “sea” moodi spagettide söömist, lisasin kaks pakki neidki. Ka ühe paari villaste sokkidega otsustasin paki sisu täiendanda, kugi need olid vist tiba suured, kuigi plätad olevat tema sõnul sobinud. Ka ühe pastaka panin täienduseks juurde.
Pühapäival oli siis tordi söömine M & M juures. Sai seltskonnaga – Aivi, Kairi, Madise, Marta, Rando ja Eveliniga aega veedetud, juttu aetud, siidrit libistatud (no v.a. Kairi muidugi!).
Ükspäev laadisin uuesti alla GTA: San Andrease, mille kunagi ostsin, aga mõned aastad tagasi Priidule andsin. Otsisin netist üles ka GTA mod installeri ja asendasin mängu enamus autosid uuemate vastu. Päris uhke mängida, kui sõidad ringi BMW, Audi, Volkswageni või Mercedesega. Ka lennukid vahetasin lahedamate vastu. Ainult, kahjuks, ronge ei ole veel uurinud. Ehk on neidki kusagilt saada. Muidugi kui keegi veel ei tea, aga soovib mängu koode, siis need leiab siit
Ja selline oligi minu vahepealne aeg. Ahjaa, KätRe OÜ pakub Saaremaa ja Tallinna alustavatele ja juba alustanud ettevõtetele, ka füüsilisest isikust ettevõtjatele raamatupidamisteenuseid. Täpsemalt infot firma kodulehelt www.katre.ee või firma uue kujundusega veeberilt, mille valmistamise au mul oli, mis asub (ajutiselt) minu blogis aadressil www.muleioleblogi.net/reine
lahe