«Ära karda vaenlast, kes sind ründab, vaid karda sõpra, kes sind reedab!»
See nädal on taas Eurovisiooni nädal — hetk, mil 35 riiki, nende seas ka Eesti , astuvad teisipäeval ja neljapäeval poolfinaalides lavale, et püüda kohta suurejoonelises finaalis, mis leiab lõpplahenduse juba kuue päeva pärast. Meie pisikest Põhja‑Euroopa riiki esindab sel aastal kodumaine Vanilla Ninja looga “Too Epic To Be True”, kes esineb loosiratta tahtel I poolfinaalis üheksandana: vahetult pärast Montenegrot,
Jõulukuu on saabunud ning juba paari nädala pärast tõenäoliselt on teleekraanidel aastast aastasse korduvad filmid ja sarjad, jõulu- ja muusikasaated. Pole kahtlustki, et John McClane asub taas maailma päästma; McCallisteride perekond reisib ka sel aastal puhkama sooja päikese alla Floridasse ilma Kevinita; Mr. Bean tekitab kaoseid; muhedad politseivormi kandvad mehed ja naised sukelduvad seiklustesse, mis kunagi ei aegu. Mõtlesin, et
Ajal, mil mina olin jõmpsikas ja koolipinki nühkisin ning erinevaid õppeaineid omandada üritasin, mõnd ebaõnnestunult ja teisi jälle edukalt, ei olnud suuremaid tehnikavidinaid väga leiutatud. Muidugi arvutid olid, OP-ks Windows 2000 ja mitmetel, nagu minulgi, oli hoopis MS-DOS ja QBasic, diskiflopid ja helikassetid, ka algelised moblad, mitte taibufonid, kuid minule teadaolevalt polnud veel tehisintellekti (AI). Võib-olla katsetati, kuid laialdaselt ja
“Ainult Sina võid mu maailma muuta” on nutilaulude rubriigis järjekordne AI äpi abiga muusika ja viisi loomine minu tekstile. Sellest poeemist eraldi postitust pole, on originaalis lühem ning on “Halva ilmaga” üks vanemaid – olen selle kirjutanud kahes osas 2008.aastal. Paraku teine osa, “Hüvasti!”, on aja jooksul kaduma läinud .Luuletus rääkis ühest neiust, kes mu südamesse puges, sinna jäi ja
“Halb ilm” on nimekirjas viies luuletus, millele AI äpp on minu ette antud sõnadele muusika ja rütmi loonud ning meessolist laseb häälepaelad valla. Erinevalt teistest poeemidest pole ma sellest kunagi eraldi postitust teinud (luuletus valmis umbes kuu-poolteist enne Mul ei ole blogi domeeni registreerimist), küll aga on see kõlanud, nagu ka teised minu kirjutatud luuletused, s.h. ka need, millele AI
Klass (link originaalpostitusele: “Klass”) on nimistus juba neljas luuletus, millele äpis AI lisab poeemisõnadele muusikalisele tausta ja -rütmi. Käisin Õisu Tehnikumis 2aastat (2004-2006) ning minu kursuseõdedeks olid päris huvitavad persoonid, üks huvitavam kui teine. Kuid peale Saaremaale kolimist ja Kuressaarde elama jäämist otsustasin kursuseõdedest kirjutada luuletuse. Enamus neist on välja toodud, mõned üksikud paraku jäid välja, kuna nendega seonduvalt polnud
Kui “Kollane maja” oli light rock ja “Tähtede paraad” tempokas ja eriti agressivse stiiliga hard metal-rock-punk, siis kolmas on midagi ihule ja hingele, midagi südamele, kuna 2015.aastal kirjutasin armastusluuletuse nimega “Paradiisiaed”, mis räägib loo tüdrukust, keda enam meie seas pole, kuid oma teise poolega unistavad endiselt koos olemisest. Lihtne, aga kurva alatooniga ning sügava mõttega armastuspoeem . Ma ise pean