Parem hilja, kui mitte kunagi, aga pigem siiski hiljem, kui varem 
Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui aastaks meil oli 2016 (ja mitte 65) ning kui kõik jõulupakkide vahetuses osaleda soovinud blogijad end kirja panid Nullkulu.ee Maryliisi vahendusel ja abil. Lisaks paljudele tunduvalt parematele ja tuntumatele tegijatele panin end kirja minagi, sest tundus hästi vahva ettevõtmine ning oli põnev ootusärevus, kuidas blogija, kes mulle paki tegema peab, mind näeb, mind mõistab, mu postitusi mõistab ja nendest aru saab.
Minutid läksid, tunnid ja päevad, nädalad ja kuu poolteist, kuid alles eile sain kätte kingivahetuse raames paki, mida terve detsembrikuu iga jumala päev ootusärevusega ootasin…
Minu esmane plaan oli tervest pakist teha mitte täielikult kirjapostitus, vaid videopostitus, kuna aga paki saatmine ja kohale jõudmine võttis aega tohutult kaua, isegi Maa pöörlemine ümber oma telje on kiirem, siis otsustasin panna selle kirja, aga mitte teha videopostitust 
.
Eile hommikul kuuldes SMS-i saabumise helinat mõtlesin, et ehk on see kingivahetuse paki teatus, mida poolteist kuud oodanud olen. Sõnumit vaatama-lugema hakates olin üleval kiiremini kui püssikuul Alcalde musketis suunatuina öise rebase Zorro poole, panin riidesse kiiremini kui naiselikud mehed eales, haarasin oma Opsi (loe: Opel) võtmed ning võtsin 45 minutit enne tööpäeva algust suuna Saare Selveri poole SmartPostist paki ära toomiseks.
Tulin siis pakiga koju ning kogu perega – mina, Armsake, Kelli ja Crenna – avastasime pakki.
Leidsime sealt seest magusat, mis peaaegu (v.a. Crenna ) kogu meie perele väga meeldib – magusad tooted, antud paki puhul šokolaadikommid (Kaseke ja Tõmmu), kusjuures Kalevi Kaseke on üks kuradima häid šokolaadikomme, mis pea võrreldavad kunagise lahtise Komeediga. Tänapäeva Komeedid ei ole üldse võrreldavad tolle aja Komeetidega (häbi Kalevile ). Lisaks kommidele oli pakis Arturi iirisepallid, mida ma vist veel proovida ega maitsta saanud ei ole , aga kindlasti selle vea tänase päeva jooksul parandame.
Järgmisena leidsin 2017.aasta Sulemehe lauakalendri (rohkem siiski kalendermärkmik) ja tõenäoliselt Maximast või Selverist (Charlot OÜ) ostetud pastaka. Ütlen ausalt, et (kalender)märkmikuga ei ole mul absoluutselt mitte midagi teha , sest ma ei kasuta enam neid, kuna Moyas piirkonnajuhina töötades täheldasin, et neid märkmikuid on vaja siis, kui inimese pea on prügikast ja seal (sees) midagi ei püsi. Siis pannakse märkmikusse kirja kõik vajalik. Minu puhul oli aga see, et ma unustasin isegi selle ära, kuhu ma märkmiku panin . Lisaks ei ole mulle seda praegu üldse vaja, sest kõik, mis vaja kirja panna saab kirjutatud paberile. Küll aga avaldas soovi seda kasutada Armsake, seetõttu sai kalendri endale Armsake, tänu kellele ei jää lauakalender niisama kapi peale tolmu koguma.
Siis leidsin pakist inglismaal Londonis Mill Hillis Keep Calm And Carry On kompaniis valmistatud tee. Ilmselt on pakitegija lugenud vähemalt üht postitust, kus olen maininud, et mina ega meie peres kohvi ei jooda. Vaid oleme teehoolikud. 
Kindlasti proovime selle ära. Usun, et see võib olla päris hea tee, olenemata lõhnast, mis on isiklikult minu jaoks üsna kohutav
Mina igatahes tänan paki tegijat, kes otsustas jääda anonüümseks (tundub, et tegemist on tüdrukuga 
). Lepin sellega, sest inimesel on õigus ise otsustada. Paki sisu oli täitsa normaalne. Sealt leidis pea iga pereliige omale midagi. Kommid sööme ja tee joome 
ära ühiselt, kalendermärkmikuga on suund olnud täielikult metsa, sest pole sellega absoluutselt mitte kui midagi teha. Aga mis mulle esmapilgul meeldis, kui Smartpostist paki kätte sain, oli kast ise. Kast kingituste jaoks on väga tabavalt valitud ja see meeldis mulle väga! 
Aitäh sulle selle eest, anonüümseks jääda otsustanud tüdruk või poiss!