«Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole»
Üle pika, pika aja, kui viimasest postitusest on möödas mitmeid kuid, olen saanud maha järjekordselt ühe postitusega. Ent seekord otsustasin teha mitte tavalist tekstiblogi, nagu siiani on olnud, vaid videopostituse. Mida ja kuidas ma väsinuna 15.juunil tehtud videopostituses rääkisin, saate teada allolevat videot vaadates.
Nüüd, kus pühapäev, mil laps tagasi Pille juurde viidud, Crennaga jalutuskäik tehtud ning toit valmis praetud ja magustoiduks pannkoogid tehtud ning söögitegemise ajal pingsalt mõtlesin, kas tasuks või ei tasuks avaldada isiklikku seisukohta teemal, millest üks naissoo esindaja oma blogis eile kirjutas, läbi ja käes on juba kolmapäev, 2018.aasta veebruarikuu, mis sel aastal eriti krõbedalt külm on, viimane päev, mis
Ja ongi meil kätte jõudnud talv. Lumi on maas ja valge on maa, Jõulumehel nüüd pikalt-pikalt seisab saan , päevad on veel mõnda aega lühemad ja maanteedel ning eriti kõrvalteedel on jääd ja libedust rohkem kui hetkel Lõuna-Koreas PyeongChangis jääplatsil iluuisutamise võistluse ajal (millal iganes siis eetris on või oli ) ning külmakraade rohkem kui Rakvere Lihakombinaadis ja Saaremaa Lihatööstuse
Selle aastane talv on üks nendest vähestest (või ka mitte vähestest ) looduse vingerpussidest, kus puudub kõik see, mis talve juurde kuuluma peaks: lumevaip teedel ja puudel, majakatustel ja igal pool mujal, kuhu valge vaip pilvedest peale sadada saaks, ning kindlasti miinuskraadid, mis on koos lumega talve üks peamine koostisosa. Kui nendest samal ajal üht või talvisel perioodil mõlemat korraga
Elu möödub ruttu, aeg veel kiiremini ja nii ongi üks aasta ja ajajärk läbi. Taaskord ! Kätte on jõudnud uus aasta, mis isiklikult minule ja mu elule toob kaasa palju uuendusi ja muudatusi ning seda olenevalt sellest, kuidas kõik toimuma ja juhtuma hakkab, peamiselt positiivselt või negatiivselt, samas saab tõenäoliselt kõik olema pingerikkam ja kindlasti saab mu selle aastane elu
Uus ajajärk, uus aasta, uued mõtted ja teod ning muidugi kokkuvõtlikult kolmas, ent tööandja poolt selle aasta esimese pakutava privileegi kehahoolitsuse osas Grand Rose SPA-s või GOSPA-s eile järjekordselt hüvanguna ära kasutasin . Kahel esimesel korral valisin hoolitsuseks tunniajase kätehoolitsuse ehk käte täis maniküüri ja teiseks pooletunnise vabastava massaaži, seekord aga osutus valituks nimekirjast kolmas hoolitsus, milleks oli koorimine mereliivaga.
Jõuluajast, mis meil väga tegusalt möödus, kuna olime Bacilloli perega maal ning tähistasime oma kambaga pühasid, ja talvest ja natukene kõigest, mis nende kahe teemaga seostub, nüüd pajatada veidi soovin ma, keegi teine mind selles aidata ei saa . Nimelt olen sellele varem mõelnud ja juhtusin nendele mõtetele ka ajal, mil selle artikli kirjutamist alustasin, miks peavad jõulud igal aastal