«Kui oled päev otsa virk nagu mesilane ja tugev kui härg, lõhud tööd nagu hobune ja õhtuks oled väsinud kui koer – siis peaksid sa loomaarsti juurde minema – võib-olla oled sa eesel»
Suvi, mis sel aastal on väga kesine olnud, päikest vähe, rohkem vihma ja meenutas rohkem sügist, on selleks aastaks läbi saanud . See on olnud väsitav aeg. Suvine lisatöö, millest varem kirjutanud olen, on samuti nüüdseks läbi. Juba kaks nädalavahetust pole seda tööd enam olnud . Ma ei mäleta isegi, millal viimati nii korralikult magada sain. Nii hea tunne oli.
Ongi käes septembrikuu teine pool. Lisaks sellele, et eile selle postituse alustamise ajal käis telekast taustaks hääletult järjekordne James Bondi film, mida reaalselt peaaegu üldse ei vaadanud, võib-olla ainult vahepeal korraks kiikasin, ja JetAudio pleierist kõlasid suvajärjekorras esitatavad lood erinevatest muusikakaustadest , mis mul arvutis on , oli vahelduseks sombusele ilmale eilsel päeval üldiselt superilm: päike paistis ja tuult polnud
Sellist pauku ei osanud vist ükski lugeja uneski ette näha, et Ailar, tipp-tapp, tipp-tapp, läheb ja laseb teha käehoolitsuse täismaniküüri koorimise, massaaži ning toitva maskiga . Aga näete, ära selle tegin ja järgnevalt saab lugeda enam-vähem (täpselt)tehtule sarnast kirjeldust, kuidas protsess toimus, mida tehti, kuidas tehti. Otsustasin võimaluse ära kasutada, sest see on tööandja poolt töötajale tasuta, seega panin endale
Lugesin nädal või isegi tiba enam kui nädal tagasi (ehk isegi kaks? ) taaskord Delfist artiklit kohtunikele korraldatud kontserdist Kuressaare lossihoovis, mille tarbeks justiitsministeerium eraldas 100 000 eurot ja kus esinesid Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Curly Strings ja Venemaa folkbändi Otava Yo. Ning ma ei saa jätta oma seisukohta avaldamata. Lihtsalt ei saa ! Saan elanike pahameelest muidugi aru, kuna
Delfi.ee-s nädala alguses (või oli see praeguse ajaga juba nädal tagasi? ) ringi kolades lugesin Naisteka foorumist mingi noore näitsiku kurtvat artiklit meeste alimentide maksmise osas. Nüüd, kui seda postitust nimetatud lehelt otsisin, et seda kommenteerida, leidsin Meeli artikli, kus too arutleb näitleja Johhny Deppi näitel, kas eksmehelt nutsu mangumine ikka on normaalne… Alustan oma seisukoha avaldamist esimesest artiklist ning
Eelmisel kuul, juunikuus, kui sai sõidetud ringi mööda Eestit ja Armsakesega Tallinnas Mustamäe haiglas rinnakasvaja kontrollis käidud, sõitsime Kuressaarde tagasi laupäeval, 17.juunil, sest just sel päeval tähistas ansambel Terminaator oma kolmekümnendat juubelit Kuressaare Lossihoovis vägeva kontserdiga, kus olid kaasa tegevad 2006.aastal Tallinnas arvatavasti Silver Laasi poolt kokku pandud poistepunt Traffic, kellel 10 aasta jooksul ilmunud mitmeid raadiohitte, ning tänaseks päevaks
Mõned nädalad tagasi, mis matemaatiliselt teeb peaaegu kokku ühe kuu, kui tekkis soov vaadata midagi head… Ja rahulikku. Mitte mindig põnevikku, vaid rahulikku filmi… Nii saigi vastuvõetud otsus vaadata Steve Martini, Gabriel Byrne, Catherine O’Hara, kes eestlastele peaks olema tuntud “Üksinda Kodus” kahest esimesest filmist Kevini emana, Stephen Baldwini ning Alana Austiniga osades 1994.aasta komöödiasugemetega draamafilmis “Saatusekäänud” (“A Simple Twist