«Iga tüdruk on ilus. Mõnede puhul peab ootama kutti, kes seda märkab»
Üleeile (tegelikult aja järgi üleüleeile ), kui ilm oli nadi, tõesti nadi, sest sadas vihma ja nädal enne seda kestnud kevad oli nagu peoga pühitud, teavitas postiljon SMS-i teel mulle saabunud tähitud saadetisest. Kuna olin tööl ja vastata ei saanud, helistasin pausi ajal tagasi ning saime rõõmsalt kokkuleppele, et toob selle mulle töö juurde. Töölt viiest koju jõudes vaatasin andmed
Nagu ajalugu kordub erinevate stsenaariumite puhul, nii ka minu ja selle blogi puhul. Nimelt oli muleioleblogi.net domeeni avamisel (domeeni registreerisin esmakordselt 2010.aasta juunis) üks mitmete esimeste postituste seas artikkel sellest, kuidas on minul naistega väga palju ebaõnne, sest keegi ei vasta kuulutustele, kuigi need on koostatud (peaaegu) korrektse grammatikaga, loodetavasti stiilipuhtad ja on välja toodud, keda ja miks otsin. Need
Olen enda meelest jõudnud uuringuga päris kaugele: 24h proovid on kokku kogutud, toidupäevik täidetud. Päevik, mis asus online-keskkonnas, jäi mulle väheseks ja seetõttu tegin eraldi toidupäeviku lisa Wordi, kuhu kandsin sisse kõik, nagu juhend ja nõue ette nägi, sealhulgas need, mis internetiversioonis lahtritesse kribatud sai, tarbitud söögid ja joogid. Nii et isiklikult minu arvates üsnagi põhjalik täitmine. Täna, umbes kl.
Veebruari lõpus potsatas mu e-postile isiklikult mulle, nimeliselt, Tervise Arengu Instituudist kutse osalemaks nende poolt korraldatavas soolatarbimise uuringus. Esmalt lugedes olin alguses sõna otseses mõttes jahmunud, sest kolmekümne kuue ja poole elatud aasta jooksul pole ühtegi sellist kutset saanud (välistada muidugi ei saa, võib-olla ma lihtsalt mäleta ). Lisaks on uuring vajalike toimingute tegemise tõttu üsnagi mahukas. Printisin enda jaoks
Mõned, nii umbkaudu kolm-neli päeva tagasi tõbiseks jäädes olid sümptomiteks päeva peale mitmed aevastused, mis oma olemuselt on niivõrd suure võnkega, et lõõb tasakaalust välja; tuleb kasvõi läbi tule ja vee ning vajadusel isegi läbi kümne sentimeetrise ussimunni, sellel endiselt nimeks kurjakuulutav Nohu, mis kuni neljaks päevaks mu silme ette täieliku blackouti tekitab. Ja blackouti all pean silmas sõna otseses
Vähem kui aasta on möödas “A-Rühma” kolmanda intro kokkumiksimisest, mis minu meelest on selle sarja kolmest erinevast videokollektsioonist see kõige-kõigem. Nüüd, juhuuu! , olen sama tegevusega tagasi pildis ning seekord valisin ümbermeisterdamiseks 90-ndate teises pooles USA-s Steven Williamsi ning Wolf Larsoniga peaosades valminud action-sarja “L.A. Heat” (sarja tunnuslugu on väljatoodud ka veel avaldamata teleseriaalide tunnuslugude viiendas postituses), mille videotöötlust olen
Internetiavarustes ringi kolades komistasin Õhtulehe artiklile, kus antakse praktilist nõud, mida silmas pidada taibuka telefoni, kes istus kivil nagu Paksu Konn ja unistas, et on Elton John , ostmisel. Väljatoodud punktidega olen päri. Ma pole küll ekspert ega midagi, kuid sellest hoolimata lisaksin mõned olulised aspektid juurde ja täiendaksin juba välja toodut enda vaatevinklist. Mida mina telefoni ostmise ajal jälgiksin