Foto: Egon Ligi (SH)
Ongi käes, 2011.aasta esimene postitus. Kindlasti on juba pealkirja järgi aru saada, millest täna kirjutada soovin – just, aastavahetusest Kuressaare kesklinnas, kus kõlasid paugud ja lendasid korgid uue aasta auks. Kuid minnes ajas tiba rohkem kui 12 tundi tagasi, hommikusse vahemikku, umbkaudu, ligikaudu kella üheksasse, kui ahi oli köetud ja tuba oli soojem kui Los Angeleses või New Yorgis :D… Nuh, tegelikult ei olekski ma üldse kütnud, kuid kuna arvasin, et ehk tulevad sõbranna H. ja neiu K mulle külla, tõenäoliselt õhtul (ma vähemalt eeldasin seda), et võtta vastu koos 2011.aasta, mil hakkab Eestis kehtima Euro. Muidugi kahju on oma rahast ja Eesti oma visiitkaardist, kuid mis seal enam. Tänane postitus ei ole pühendatud ei eurole ega poliitikutele. See postitus pühendatud vana-aasta ära saatmisele ja uue vastuvõtmisele. Elavatest hingedest pühendan selle sissekande toredatele inimeste ehk minu sõpradele: Aivi ja Kairi, Rando ja Kaie, Elen ja Priit, siis veel ühele toredale sõbrale ja suurimad pühendused lähevad neiule, kellega tutvusin enne jõule Rates, Kerstile, M & M-le, sõbranna H-le ja kõige tähtsamale isikule – neiu K-le. Nii ta siis sujus. Muidu möödus päev vaikselt, tasapisi: päeval ostsin poest kaks šampust (mingid Sovetskojed olid), kaks siidrit, mille kogus õhtu jooksul täienes. Samuti plaanisin päeval pizzat teha. Ise 
Niisiis muretsesingi poest tomatipastat ja juustu, hakkliha ja šampinjone, sibulat ning vorsti, lisaks muidugi pizzapõhjad (2). Juhtus muidugi selline lugu, et ma ei ole viitsinud seda siiani ära teha. Aga lähipäevil selle ka ära teen. Päeva poole kuni umbes neljani vaatasin igavusest telekat ja siis… ja siis hakkas “möll” pihta. Võtsin oma vidinad-kolinad kaasa ja kolisin 2011.aastani M & M juurde, kus taaskord kohtusin Merikese ja Martiniga ja õhtu poole, kuidas siis muidu, ka Silviga. Jälle Nii käiski taustaks Kanal 2, vahepeal veel lisaks muusika Marta arvutist, ajasime juttu, libistasime alksi ja nii see õhtu sujus, aina lähemale ja lähemale südaööle. Mina olin muidugi oma mõtetes suurima ootuse ja lootusega, kauneid lootuseid täis ootuses, et ehk võtan uut aastat vastu kahe toreda neiuga – neiu K ja sõbranna H-ga, kellega oli plaanis kahetuhande kümnes aasta auga välja teenitud pensionile saata/lasta ja anda järjekord üle 2011.aastale. Minu suureks kurvastuseks ei tulnud sellest midagi välja 
. Mis siis ikka, ehk õnnestub see selle aasta lõpus. Nii me seal istusime, ajasime juttu ja enne kahteteiskut läksime viiekesi kuuse alla, mõned šampuse pudelid kaasas. Jõime rahulikult ja nautisime ilutulestikku, kusjuures üht nendest lasti tõenäoliselt postkontori (Torni 1) juurest. Värvide osas võin eksida, kuid usun, et need olid kollased ja just see osa oli üks parimaid ilutulestikke, mida näinud olen. Ilutulestik pidi seni lendama, järjest kõrgemale ja kõrgemale, kuni püsis iseendaga, ta lõpuks kõikide teistega tuhandega jagunes ja tükkideks siis lagunes. Väga eht oli. Paraku on seda väga raske seletada, kuid loodan, et mainitud pisikene luulelõik andis aimu, missugune see olla võis. Minu jaoks vähemalt oli see üks parimaid. Läks natukene aega mööda ja järsku, suure jooksu ning käed laiali asendis jooksis meist mööda noormees, kes hüppas järsku teisele noormehele, kes praktiliselt minu kõrval seisis, sülle. Muidugi ma ei näinud seda inimest, kuna süllehüppaja kiirus oli suurem kui valgusel ja blokeeris “ohvri” näo ära. Igatahes kõlanud ilutulestiku paugud olid kenad, ei ütle midagi halba, ja usun, et pudelilt lendas ära nii mõnigi kork ja kõike seda uue, 2011.aasta auks.
Kui läksime seltskonnaga tagasi Marta poole, palusin talt korraks telefoni neiu K-le helistamiseks sooviga soovida Talle ilusat uut aastat ja kõike paremat. Siinkohal pean Tema ees vabandama, kuna minust oli äärmiselt ebaviisakas helistada vindise peaga. Luban, et tuleval aastal soovin kõike paremat adekvaatsemas olekus. Anna andeks!
Jah, ongi kõik Ma ei tea, ma ei oska öelda, mis mul täna viga on. Ma ei saa täna miskipärast kirjutada oma tekste nii nagu ma ise seda sooviksin, mistõttu on selle aasta esimene postitus omadega mäel, täielikult lõpusirges, enam edasi ei ole võimalik. Seega kohtumiseni järgmisel korral 
Foto autor on Egon Ligi, pilt ise pärineb Saarte Hääle 2010.aasta ärasaatmise albumist, mille aadress on foto.saartehaal.ee/thumbnails.php?album=299