Elu möödub ruttu, aeg veel kiiremini ja nii ongi üks aasta ja ajajärk läbi. Taaskord 
! Kätte on jõudnud uus aasta, mis isiklikult minule ja mu elule toob kaasa palju uuendusi ja muudatusi ning seda olenevalt sellest, kuidas kõik toimuma ja juhtuma hakkab, peamiselt positiivselt või negatiivselt, samas saab tõenäoliselt kõik olema pingerikkam ja kindlasti saab mu selle aastane elu olema väga põnev.
Minu jaoks muidugi oli ka lõppev aasta kohati põnevam kui Chuck Norrise kõik filmid ja “Walker, Texase korravalvur” kokku, samas ka nukker, vaimselt väga kurnav ja emotsionaalselt äärmiselt kurb, kuna juhtunud on erinevaid kurbi sündmusi põhiliselt Armsakesega seonduvalt, kelle kõrvalsuhet kahtlustasin varemgi, ent kinnituse sellele sain kogemata puht juhuslikult ühel kolmapäevasel novembrikuu varahommikul, kui peale lapse lasteaeda viimist helistas Gost, kes soovis pisikest teenet ja just seda teenet teostama hakates kõik välja tuligi 
.
Armsakesega oleme endiselt ühe katuse all, kuid reaalselt oleme lahus ja teeme oma eludega juba seda, mida ise tahame. Armsake elab oma isiklikku elu, külastab armukest, keda nüüd armukeseks kutsuda oleks vale, ja keda kõike veel ning mina käin endiselt ja ikka tööl, tegelen juba 2009aastast tänase päevani blogiga, mis kellelegi üllatusena tulla ei tohiks, toimetan ikka ja jälle aeg-ajalt helide ja piltide maailmas ning lisaks otsustasin otsida enda kõrvale kellegi veel toredama, vahvama, lõbusama ja loodetavasti korralikuma naisterahva, kes ehk oskab hinnata vähemalt mingilgi tasandil pereväärtusi, sest inimese jaoks peab olema esmatähtsal kohal perekond. Kui mitte endine loll lehtsaba, kelle jaoks on siin ilmas tähtsam kõik muu peale pereväärtuste, siis vähemalt inimese kallim kullast vara – laps või lapsed, kes toovad vanemate ellu seda lõbusat sära ja toredaid unustamatuid hetki, mis peaks sulatama ka kõige kalgima ja tugevalt Arktikas jäätunud südame, peaks või võiks olla kõige esimesel kohal ning alles siis vaadata edasi, mis saab või ei saa ning teha, mida soovitakse või vähemalt on mõeldud hoolikalt läbi, mida teha.
Kuid siiski jäi eelmisesse aastasse maha ka midagi toredat.
Näiteks blogijate vaheline jõululoos, mis Maryliisi eestvedamisel teoks ka tehti. Minagi võtsin sellest toredast sündmusest osa ja sellest, mida sain kingiks minagi ja kellelt, saab lugeda sellest postitusest.
Või Armsakese köögi ülevõtmine erinevate toitude valmistamise eesmärgil. Osad toidud olid tõepoolest maitsvad, mõned jällegi mitte. Ka leidus üksikuid toite, kus kasutasin enda fantaasiat ja proovisin, kuidas sobib üks või teine või kolmas komponent mitmete teiste erinevatega, mida vist just alati koos ei kasutata 
. Mullu sai tehtud süüa väga palju, kuid oma kogemust ja õnnestumist või ebaõnnestumist sai kirja pandud üksikutel juhtudel, eelkõige siiski nendel toitudel, mida kunagi valmistanud pole, mida ise välja mõtlesin või toitu, mida juba kümme või enam aastat valmistanud pole 
. Eelmised ja kõik eelnevad toidutegemise katsed on leitavad-vaadatavad-loetavad rubriigis “Mupsiku Õhtuköök“.
Samuti otsustasin mullu esimest korda peale Euroopa Liiduga ühinemise poolt või vastu hääletades taaskord valima minna, mis oli minu jaoks üpris keeruline laks, sest poliitikud – nendel kõikidel on lihtrahva röövimise taks. Kandidaatide nimekirjad olid erakonniti välja toodud ning vaadates isikuid, kes kandideerivad, siis ligikaudu 90% (võib-olla isegi 98% 
) olid täiesti võõrad, mulle absoluutselt tundmatud isikud .
Kuidas valimine läks ning kelle kasuks lõpuks hääle anda otsustasin, saab lugeda postitusest “Valimised“.
Aaa, üks vahvaid ja toredaid ettevõtmisi oli pardakaamera salvestuste esmalt kaamerasse salvestamine, siis monteerimine ja kõige finaalis avaldamine.
Siinkohal oleks paslik mainida, et algselt ei plaaninud ma üldse salvestusi kogumikuna avaldama hakata, ent peale postitust “Autojuhi ebaõnn“, kus noor mees sõidab vastassuunas Auriga parkla poole ilma põlevate tulede (või äkki siiski põlesid ja nägin ja mäletan ise valesti 
) ja signaali näitamiseta otse sülle just sel hetkel parklast väljuvale mumdrimeeste patrullile, otsustasin videoid koguma hakata ja neid siis rahvaga ja lugejatega jagada. Oli väga tõsiseid ning ohtlikku situatsioone, õnneks aga jäi kaamera silma ette ka muigama panevaid ja esmapilgul naljakaid tunduvaid juhtumisi.
Videod vaadatavad-kuulatavad ja silmaga ning mõttega loetavad tekstid, kus iga olukorra lahti seletanud olen, on postitustes “Ebaregulaarne liikluskultuur” ning “Võimalik vaid Saaremaal“.
Samuti teema, mida kindlasti soovisin välja tuua, oli postitus nimega “Kurjuse kehastus“, kus kirjutasin “Surmavates naistes” Armsakesega nähtud juhtumist 1965.aastal, mil pereema, tema võsukeste ja lisaks naabrilaste poolt piinati jõhkral moel ja viisil kuu aja jooksul surnuks 16aastane Sylvia Likens, kellel avastati rohkem kui 100 põletushaava ja muid vigastusi, mis kohtuarstide hinnangul lõpuks kulmineerusid noore neiu lahkumisega elavate hingede seast ajuverevalumi, šoki ja alatoitumise tagajärjel.
Nagu tol ajal, nii ei saa ma ka praegu aru, kuidas saavad inimesed selliseid idiootsusi teha 
. Need inimesed ei ole kuskilt otsast ega mingilgi viisil normaalsed 
ning nad ei tohiks ühiskonnas vabana ringi liikuda, vaid peaksid veetma kogu oma ülejäänud elu luku taga, kuna nad võivad olla äärmiselt ohtlikud ühiskonnale ja teistele inimestele.
Ja lõpetuseks suundume tagasi rõõmsamate ja mitte nii julmade teemade juurde.
Kirjutasin ja avaldasin enda mõtteid geide, lesbide ja ühiskonna kohta ja naiste, meeste ja alimentide ning meeste, naiste ja võrdõiguslikkuse teemal.
Eriti just ei haaku minu mõtted ja emotsioonid naiste ja meeste palgalõhe suhtes, mis minu isiklikust seisukohast ei ole õiglane teha naistele väiksema palga maksmine ebaseaduslikuks, kuna selle tagajärjel tekib omakorda õhku probleem nende meesisenditega, kes juba praegu teenivad ja on varemgi teeninud naistest väiksemat palka. Tekiks olukord, kus naistest väiksema sissetulekuga mehed on seatud vastassugupoolega võrreldes ebavõrdsesse või isegi soo põhjal diskrimineerivasse olukorda.
Sellised mõtted, mis sai kirja pandud, ja väljatoodud postitused mullusest, 2017.aastast, mis minu meelest pälvisid tähelepanu nende välja toomiseks teiste paljude postituste seast. Osad kurvemad ja nukrad ning teised rõõmsamad ja veidi lõbusamad 
.
Minu poolt praeguseks aga aidaa-pakaa 
ja kohtume järgmise postituse saatel