15.oktoober 2012 ongi käes!
Selle aasta teemaks on “Power Of We”, kus saaks rääkida või kirjutada paljudel teemadel. Igaüks peab leidma omale selle sobivama, leidma oma nišši, oma Nokia.
Hommiku poole ei teadnud ma veel, millest kirjutada. Kuid ühe hetkega see muutus, sest mulle räägiti midagi, mida ei saa jätta lahkamata. Ja Blog Action Day üritus ja selle aastane teema on just see õige aeg ja koht, kus sellest kirjutada.
Seda teemat on arutatud ja sellest on räägitud ja kirjutatud palju meedias, minu blogis on aga sellest vähe juttu olnud. Jah, jutt käib loomadest ja nendega käitumisest inimeste poolt.
Mõned aastad tagasi ringles Facebookis video, kus poisikesed filmisid koera alla viskamist katuselt. See ei näita üldse inimeste hellust. Sellised inimesed ei ole inimesed, nad on sadistid.
Aga asudes teema juurde, siis, jättes mainimata nimesid ja asukohti, ma ei ole tolerantne inimeste suhtes, kes loomasid meelega vigastavad ja piinavad. Väljendugu see ükskõik kuidas, aga selline tegevus ei tohi olla aktsepteeritav 
Koerte ja kasside aknast või katustelt alla viskamine, hobuste piitsutamine, lammaste või kitsete auto katusele sidumine, et sõita 40-50 kilti nende uude kodu või mistahes muud piinamis- ja valuvõtted on liiast iga elusolendi suunas!
Ja miks nad seda teevad? Ma ei tea. Võib-olla on neil tähelepanu vajadus. Või hoopiski soov oma viha kellegi peal välja elada. Või on nendes lihtsalt kujunenud sadistlikud soovid. Põhjused põhjusteks, need mind ei koti karvavõrdki, aga mis mind kotib, on Eesti seadus, kus loomapiinaja pääseb üldjuhul rahatrahviga. Minu meelest tuleks taolise inimene panna mitmeks mitmeks aastaks luku taha, lisaks tuleks peale panna eluaegne loomakeeld, mis keelaks mistahes looma kodustamise (ka mürkmao).
Aga sellise seaduse vastuvõtmiseks peaks kogu Eesti rahvas kasutama demoraatlikus vabariigis oma võimu ja tegema kõik selleks, et Toompea saksad muudaksid loomapiinamise karistused karmimaks. Rahva jõud loeb!
Vot selline on minu tänavune BAD artikkel. Lühike ja konkreetne. Ja rohkem sõnu polegi vaja.