Erinevatelt blogijatelt, nii suurematelt kui väiksematelt, loetumatelt ja veidi vähem loetumatelt, populaarsematelt kui veidi vähem populaarsematelt tuleb blogiga raha teenimise võimalustest rohkem postitusi kui on õues puid 
. Ega’s ma saa siis teistest ju sitem olla 
. Olen igati nõus Pille ja Triinuga, kes tõid välja punktid, millele enne kirja saatmist mõelda ja teha tuleks või võiks. Muidugi kõikide teiste blogijatega, kelle eesmärgiks ei ole teha blogist sissetulekuallikat, olen samuti käpp. Blogi põhieesmärk on puht isiklikult minu jaoks kirjutaja mõtete, emotsioonide, tundmuste väljendamine ja tunnete välja toomine ning isikliku arvamuse avaldamine mis tahes teemadel, olgu arvamuseks negatiivne või positiivne suund. Või suisa neutraalne. Siiski on täiesti vastupidiseid olukordi ja juhtumeid maailmast, kus blogija peamiseks sissetulekuks blogikuulsuse, jälgijate, populaaruse tõttu on saanud just inimese veebipäevik. Ka Eestis minule teadaolevalt on vähemalt 1 (või isegi rohkem 
) selline blogija, kes peamiselt elatubki blogipidamisest, mis olgem ausad võib kujuneda aeg-ajalt üsna keeruliseks, sest igapäev kirjutada midagi huvitavat ja põnevat, midagi isiklikku blogija elust või avaldada mingit arvamust silmatorkavate teemade kohta, mis pakuks lugejatele igal korral põnevust, uudsust, üllatusi, võimalust rääkida kaasa erinevatel teemadel, mille kohta arvamust avaldatud on, võib, ma leian, olla kohati raske, sest inspiratsiooni inimestel alati ju pole. Aga kuskilt tuleb see leida. Kuskilt tuleb inspiratsioon ammutada. Kuidas keegi selle saab, see on kõikidel erinev…
Minu seisukoht on ja jääb selliseks ka kaugemas tulevikus, et blogija peaks koostööd vastu võttes ja seda tehes jääma iseendaks. Ka blogi peab jääma selliseks, nagu on autor seda esimesest bloginduse päevast ette kujutanud. Pean silmas reklaamide üleküllust näiteks ainuüksi blogi pealehel. Tuleks osata valida, mis reklaami edastada ja kellele ära öelda või leppida koostöö tulevikku ja leida nende kahe vahel paras balanss, et reklaam lehekülge üle ei koormaks. Mind näiteks tohutult häirivad blogid ja muud leheküljed, kus reklaami on rohkem kui teksti ja muud teksti juurde kuuluvat ennast. Üldjuhul ma sellistele lehekülgedele tagasi ei lähe. Kui autor jääb lehega selliseks, nagu ta on seda kogu aeg olnud, nagu ta seda esimesel päeval blogindumisega tegelema hakates vaimusilmas ette nägi, siis tõenäoliselt rahvas tagasi ka tuleb.
Veel, mida sooviksin Triinu nimistule juurde lisada, on see, et ettevõte võiks teha eelnevalt põhjalikult selgeks, kuidas, millal ja kus täpselt reklaami edastada. Kas soovivad reklaampostitust blogijalt endalt või külalispostitust ettevõtte esindaja poolt? Kui viitamisreklaami, kas see peaks asuma kusagil menüüs või vasakul või paremal moodulis? Või hoopis jaluses või päises? Või blogija või blogi Facebooki lehel? Kui pikalt peaks olema reklaam külastajatele nähtav? Kus reklaami kuvatakse?
Enda kogemustest tooksin siinkohal välja ühe Saksa ettevõtte, kes mulle sügisel kirjutades teadis täpselt, mida ta tahab ja kuidas ta tahab: kus peaks asuma reklaambanner, mis on pildi alt tekst, kuhu viitama ja kui kaua reklaam nähtav olema peaks.
Teiseks punktiks, mida ettevõtetega koostööd tegema hakates väiksemad ja mitte eriti populaarsed blogid teha võiks, mida ka mina iga reklaami edastaja puhul olen teinud, on see, et kohe kirjas mainin, et ma ei anna mitte mingit garantiid, et minu blogist teie reklaamile klikitakse või et minu lehe kaudu teilt midagi ostetakse. See on mitmel põhjusel hea:
Esiteks näitab see ettevõtjale, et blogija on temaga aus. Ausus maksab tänapäeval väga palju ja olles ettevõtte suhtes ebaaus võid võib-olla kaotada potentsiaalse nö kliendi, kellega tulevikus koostöö võiks olla väga viljakas.
Teiseks see, et see annab ettevõttele automaatselt pildi, kas ta ikka tahab just sellel lehel oma tooteid ja teenuseid reklaamida. Kui tahab, siis on see juba tema otsus ja ta on arvestanud välja toodud nüannsidega. Ja enda kogemuste põhjal võin kindlalt väita, et tulevased koostööpartnerid hindavad sellist ausust.
Tõepoolest olen sada prossa nõus Ebapärlikarbi kahe esimesena välja toodud punktiga, et enne blogijale kirjutamist, peaks uurima-puurima blogi sisu ja veenduma, et reklaamitav toode/tooted blogijaga haakuks. Kuid sooviksin juurde lisada just selle, et ettevõttel endal peaks samuti olema mingisugune nägemus sellest, kuidas blogija tema toodet edasi turundab või kus reklaam asuma peaks.
Mis puudutab vastutasuks igasugu nänni saamist, siis minu jaoks isiklikult oleneb, mida pakutakse. Kui tõepoolest pakutakse mingi kümpsi eest piimatooteid, siis muidugi ma pole sellega nõus. Kui aga pakutakse midagi vajalikku, olgu selleks uus läpakas või uus ja korralik köögilaud, sest praegune meil juba üsnagi kipakas ja ime, et see veel kokku pole kukkunud, või mis tahes vajalik, siis oleksin nõus. Muudel juhtudel aga on minu blogi reklaampinna rendi hind endiselt väärtustatud rahas.
Vat nii 
Selline siis minu nägemus sellest teemast. Kellele meeldib, kellele mitte. Isiklikult pole mul absoluutselt midagi selle vastu, kui blogijad erinevate koostööpartneritega ühise keele leiavad ja tooteid lugejatele tutvustavad. Igati tervitatav. Väga vahva. Nii laiendab inimene enda silmaringi, eriti kui tegemist millegagi, millest varem suurt midagi ei teadnud. Lihtsalt tuleb koostöid vastu võttes või neid plaanides arvestada lugejatega, et leht reklaamiga ülekoormatud ei oleks.