Viimased paar päeva on olnud väga teguderohked, õnneks, olen käinud siin ja seal, näinud teist ja kolmandat, ja olen viibinud iga nurga peal. Eht, eks? 
Ainult üks asi on mind juba tükk aega vaevanud. Nimelt, teate, ma muidugi loodan, et see ei ole nii, aga mulle on sügavalt näima hakanud, et mul on tekkinud või hakkavad tasapisi välja lööma tunded nõrgemastsoost esindaja vastu. Mulle see eriti meeldi, sest alati olen mina see, kes lõppkokkuvõttes kannatab! See on just selle tõttu väga ebamugav tunne, eriti siis, kui tean, et mulle ei vastata samaga.
Alati, kui teda kohtan või näen või temaga räägin, tekib minus soov temaga rääkida veel rohkem igal võimalikul moel, soov kuulda tema häält, näha tema kaunist nägu, tema lähedal olla nii tihti kui võimalik. Ma ei tea 
On see kõigest kiindumus teise isiku vastu või olen taaskord jõudnud punkti, kus mul hakkavad tekkima tunded vale naissoost esindaja vastu? Ei tea :hmm:, siiamaani olen suutnud kõige sellega elada, aga kui kaua ma suudan vastu pidada nii, et see tema kõrvu kunagi ei jõua? Ei tea, lihtsalt ei tea. Tõenäoliselt üritan elada edasi nii, nagu siiani – nagu ei oleks midagi, ja olekski jutul lõpp. Oi jah, elu on ikka kuradi keeruline!;
Jättes eelneva Ladina-Ameerikaliku seebiopperi teema, siis vahepäil on õues ilm läinud külmemaks ja eile sadas isegi lörtsi hommikupoole – see meenutab talve, ja vihmasadu, mis kaks viimast päeva kestnud on, meenutab sügist, eelmise nädala kolmapäev (27.04.2011), kui väljas oli kindlasti rohkem kui 100C sooja, paistis päike eredamalt ja palavamalt kui südasuvel, meenutades tunduvalt rohkem sellist suve, mida leidub ainult kaugetes paikades, näiteks vist Aasias, kus soojakraadideks kohati lausa 45…Muidugi kena ringi liikuda, jalas teksad ja seljas T-särk ning tagi… kuid sitaks palav. Ent hoolimata suurest palavusest sain Rando (juba) (siin blogis) kuulsaks saanud digikaga tehtud mõned fotod Saaremaal Uue tänava parklas seisnud Mulgi Reisid (MR) reisubussist, mis olevat tulnud Hiiumaalt. Minule kui kunagise Mulgi Reisid püsikliendile näis imelik näha bussiettevõtte bussi Saaremaal, mistõttu otsustasin vändata bussist mõned kaadrid, et jäädvustada sellist “tippsündmust”, mis oleks olnud patt jäädvustamata jätta. Mulgi Reiside bussid on minu jaoks olnud enamasti alati mugavad, kui ehk mõned korrad välja jätta, nii tundus olevat ka see buss, kuigi ma seda ei katsetanud. Isegi ei mõelnud tol korral sellele. Samuti on just MR bussid olnud, vähemalt siis, kui sellise kujuga inimeste vedajat nelja rattaga välja ilmusid, sellise omapärase kujuga, kus esmalt peaks reisija väljas olles alati märkama masina esiosa, ja alles siis, tõenäoliselt, ülejäänud enam-jaolt valget värvi liinitransporterit. Mis siis ikka, eelmise nädala kolmapäeval bussi kohates said jäädvustatud Rando digika mälukaardile just sellised pildid:
Ainus, millele hakkasin hiljem mõtlema, et oleksin võinud küsida bussijuhilt luba, et ehk luba ta ka rooli taga istuda, et ta saaks minust siis pilti teha. Aga vat, võta näpust või tõmba sõrmest, tagant järgi oleme kõik targad, oleks siis targad ette (või ette targad???).
Kuid kui kellegil on soov sõitma minna, kasvõi niisama, andke Andu Ailarile teada 
Esimesed 2 meetrit tasuta, edaspidi 0.51 eurot 500 meetrit 
Ja bussiröövlitele teadmiseks niipalju, et ärge palun üritage mu bussi varastada – see on Chuck Norrise tugeva kaitse alla! 
Täna, noh tegelikult juba eile, kuulsin siis esimest korda raadiost “Saatanlik Naine” ([“She’s Just A] Devil Woman”) originaali, mida peaks esitama Cliff Richard. Ei, minu meelest on eestikeelne versioon, mida on esitanud mitmed artistid, tunduvalt parem ja jõulisem, mis selle loo puhul peakski tähtis olema: rütmikas rütm, võimas meeslauljahääl. Voh 
see juba on midagi.
Jah, selliselt veetsin oma eelmise nädala kolmapäeva ja eilse, 3. mai päeva. Ja mõned varasemad päevad nende kahe vahel veel. Aga mina, mina poen nüüd ära põhku, loota tuleb ainult, et mu diivan ei lendaks õhku
Aga praegu ei muud kui et tadaa 