Läksin mingi kaheksa aeg poodi, kuid jäin hoovist välja minnes seisma, vaadates otse ees olevat kaht kassi, veidi väiksemat ja tõenäoliselt nooremat ning musta arvatavasti veidi vanemat kassi, kes vaidlesid vihaselt ainult kassidele arusaadavas keeles. Paar minutit seisin ja ootasin huviga, mis saab edasi. Olid möödunud mõned minutid, kuid mitte päevi ega tunde ega kuid ega aastaid, kui järsku pani hall kass sellise kiiruga jooksu, et mustal kassil ei jõudnud silmgi pilkuda. Järsku keerati ots ringi, kuna esimene ei saanud tõenäoliselt mujale joosta, ja võeti suund minust mööda, must kass hallil järel. Ja ütlen, et nad tundusid üsna tigedad olevat;
Erinevalt (paljudest) teistest blogipidavatest isikutest mina, erinevalt mullusest, aasta kokkuvõtet ei tee. Oleks ju muidugi tore meenutada, millest kirjutasin märtsikuu esimeses postituses või septembrikuu esimeses postituses, aga mina ei näe sel erilist põhjust. Võib-olla tuleval või ületuleval aastal, aga mitte sel aastal;
Aga suundudes tagasi kassi teema juurde, siis ükskõik, mis põhjus(t)el need kaks kassi selle aasta viimasel reedel ja selle aasta eelviimasel päeval tülli läksid, ärge, inimesed, seda teie tehke! Matke maha sõjakirved, unustage eelarvamused, olge sõbralikumad üksteise ja teiste kaasinimeste suhtes mitte ainult vana-aastaõhtul, vaid ka terve uue aasta jooksul ja järgnevatel aastatel. Inimesed võivad ainuüksi halva käitumisega, rääkimata vägivallast, teha mõnele teisele isikule rohkem kahju kui mõni vägivallaga. Vaimne terror teeb tunduvalt rohkem haiget kui füüsiline. Seepärast hoidke kõiki teie jaoks kalleid inimesi, kuid ärge unustage ega kartke hoida ja aidata võõraid, sinule täiesti tundmatuid isikuid, sest olgu inimene missugune tahes, armastust ja austust väärivad kõik.
Mupsik on selleks aastaks lõpetanud. Tänan kõiki lugejaid, kes mu postitusi siiamaani lugenud on!
Soovin kõikidele rahulikku praeguse aasta lõppu ja kõige paremat uue algust!