Minuga on toimumas midagi kummalist – nimelt olen juba eelmisest kuust saadik täielikult lummatud Maarja-Liis Ilusa “Keelatud Maa” esitusest. Ja ma ei tea, miks 
. See on ääretult ilus, samas ka südantlõhestav ja kurb lugu 
, mis allpool tsiteeritud tekstis, muidugi muusikainstrumentide saatel, ajab vaat’ et nutma 
, tekib härdus südames. Harmo Kallaste perfektne hästi sobituv meloodia ja Kaari Sillamaa geniaalne tekst on need elemendid, mis teevad sellest loost selle, mis ta oli tol ajal ja on tänapäevani. Küll aga läheb mulle hinge enim need fraasid ja laused:
Kui sind ei õnnestu leida,
ja otsides päevgi väheseks jääb.
Võid küll mu kõrvale heita,
ei tunne mind sa, ei kuule, ei näe.
Sinna midagi parata ei saa, et mulle meeldib laul, mis räägib armastusest ja kaotusest. Räägib selle õige otsimisest, kelle vahel on piir, mida saab ületada ainult armastusega. Ja siis kaob nende vahelt piir 
.
Kusjuures sellest loost on mitmeid versioone, aeglasemaid ja kiiremaid, millega osaleti Eurovisiooni Lauluvõistlusel 1997aastal, ent mina oleksin otsustanud saata lõppvõistusele selle ilusa muheda esituse, mis lisaks Eurolaulu võitnud esitusele eelkõige minu vaatevinklist sobib paremini Maarja-Liisile. Nüüd, aastakümneid hiljem usun, et just selle esitusega, mida toona veel noore neiuna laulis, oleks ta peavõistlusel saanud veel kõrgema ning parema koha, ehk isegi esikolmikus.
Ja see, kuidas tsiteeritud lõigus muusikalises mõttes esitab ja hääldab sõna “Sa” (tsiteeritud lõigus paksu kirjaga) … Oooo, see on talle kuidagi nii sobilik. Vaimustav esitus!
Ning see soeng – stilist, grimeerija ja juuksur on teinud temast väga ilusa neiu. Armu või ära 
Nautige ja nutke 
“Keelatud Maa”