Kui maikuu lõpus oli halb ilm vihma ja väikese tuule näol, siis juba viimased kaks päeva on halb ilm väga tormine eelkõige tuule näol. Midagi üle kahekümne meetri sekundis ehk 
Kuulasin ka “Sinu Saadet” ja ühel hetkel, kuskil 22:30, vaadates välja, kus veidi pimedamaks läinud eelkõige pilvede rohkuse tõttu, mis pani mind mõtlema, kehk hakkab mingil ajal vihma sadama. Järsku, nagu välk selgest taevast, lõi pähe uue luuletuse esimene salm, mis räägiks samuti halvast ilmast. Nii nagu mu viimane poeem. Paraku sellega mu võimed täna piirduvad. Mõtlen kasvõi ogaraks, aga vat, võta näpust või käest, kohe kuidagi uusi mõtteid arvutisse tekstiredaktorisse edastatud ei saa. Sellest äärmiselt kahju 
Piiludes veidi luuletuste maailma telhgitagustesse, siis lisan need neli lauset lugemiseks teilegi:
Väljas on suur torm,
seda kindlalt teab koogivorm.
Torm on üks suur tuul,
mida tundis Jupiter Kuul.
Aga pole viga, küll ma ükskord sellegi teose valmis saan. 
Ma loodan 