Allikas: Postimees Maaelu
Kahetiivalised putukad nimega puuviljakärbsed on ikka ühed jumala tüütud tegelased. Peaaegu igal suvel on just nemad need, kellest lahtisaamiseks tuleb rohkem vaeva näha kui kolmanda klassi lapsega matemaatikat tuupida. Nüüd õnneks on ametlikult sügis, kuna 22.septembril on sügisene pööripäev, millega algab enne külma ja lumist talve veidi parem periood – sügis. See tähendab vaikselt tüütute tegelinskite hääbumist, ära kadumist. Nende paljunemine on pea sama kiire kui kõndida koeraga kahtsadat meetrit.
Sel nädalal olen kasutanud kodusesse majapidamisse mõeldud praktiliselt igas poes müüdavat mürkainet, mille kasutamisel muidugi tuleb kodust kõikide elusolenditega lahkuda soovituslikult vähemalt paariks tunniks. Aga ka see alati ei aita, kuna need pisikesed ringilendavad sitked ja äärmiselt ülbed tüütused alati maha ei kärvagi 
.
Täna oli nende kurvastuseks päev, kus nad kindlasti mõtlesid ning omavahel arutasid, et meist miljon korda suurem vaenlane on vist obaduse pähe saanud või öösel sitasti maganud ega pole end välja puhanud, sest lahti läks põrgu: hakkasin neid tolmuimejaga väga agressiivselt kimbutama. Ja tolmukas omajagu portsu neid läbi torukese tolmukotti suure jõuga imes. Ei nemad sellisele jõule vastu juba ei saa…
Aga ega’s ma sellega veel lõpetanud – kiusamine täiega jätkus. Ning vastased endiselt omavahel arutlesid, et selle venna ülakorrusel on midagist väga sassis. Kuna tegelinskid armastavad olla parves nagu hundid karjas, kimbutasin nende uimastamiseks eelpool mainitud mürki ning enne kärvamist või toibumist andsin imemismasinale jälle vatti.
Ehee, minul aga oli tore päev. Esmalt taustaks Paradise Crew “Vana Rada” ning seejärel erinevad Erich Kriegeri laulud, koristasin, pesin ära toidunõud ja põrandad, puhastasin aknalauad ja tegin meie pere neljajalgse sõbra Crenna pesad korda.
Tänane massimõrv tuletas meelde ühe Nexuse laulu, mis sobib postituse lõpetamiseks, sõnad: “Hingetuna langen su käte vahele”. Nemad hingetuna muidugi minu käte vahele ei langenud, vaid imeti tolmukotti ja et sellest veel vähe oleks, on mitmedsajad putukad koos kärbestega liimise paberikülge (uskuge mind, tuleb aeg, kus kärbsepaber keelatakse, sest see on lendavate putukate äärmiselt julm piinamine enne lõpliku hinge heitmist) oma elu jätnud, osad ootavad suletud pudelis oma igavest lõppu ja kurat, anti veel mürki ka.
Pühime toimetuste lõpetuseks otsaesist ning loodame, et Eesti Loomakaitse Selts külastusvisiiti ei tee 