Kahekümne teine blogipäev (22/100): Hopa'pa rei

/ oktoober 15, 2014/ 100 blogipäeva, 7 päeva ja 7 ööd/ 0 kommentaari

“100 blogipäeva projekt” on teistel osalejatel juba läbitud, samas kui mina mökutan endiselt kahekümnendate blogipäevade peal . Aga mis teha. Sõnu välja kangutada ka mõtet ei ole. Kui ei ole mõtteid või õiget tunnet postituste tegemiseks, ei tasuks, mina leian, seda teha.
Aga täna teen. Enamus lugejaid peaks juba olema tuttav minu isaks ja Armsakese emaks saamisega uue aasta esimesel kuul. Seoses sellega oli meil eelmisel nädalal, oktoobrikuu alguses pikk reis Saaremaa ja mandri vahel, Viljandimaa kanti. Tõime sealt tulevasele lapsele, kellega loodetavasti on kõik korras, ja meile mõlemile ning paarile sõpsile eluks vajalikke asju. Enamasti riideid, kuid ka lapsevankri ja turvatooli, mida siiski tõenäoliselt nii pea vaja ei lähe.
Väljasõit oli hommikul 6.25, et jõuda kell 7 väljuvale praamile. Ettevalmistused algasid aga juba varem: sai valmis pandud kaasa võtmiseks vajalikud asjad, telefonidel ja sõbranna tahvliarvutil sai akud täis laetud ja paar laadijat isegi kaasa võetud, kui peaks tekkima vajadus neid kuskil laadida. Eelmise õhtul sai ka Audi paak benssu täis pandud, et saaksime reisi kenasti tehtud.

Ja nii läksime. Jõudsime kenasti kell 7 väljuvale praamile ja umbes 7.30 võtsime Virtsust suuna suvepealinn Pärnu poole. Pärnus üritasin veidi tööd ka teha, millest paraku suurt midagi ajapuuduse tõttu välja ei tulnud. Minu vana tuttava, kes meile vajalikke asju andis sooviga neist juba aastaid lahti saada, juurde jäime niigi plaanitust tund aega hiljaks.
Samuti külastasime Mõisaküla, kus parim sõber, keda nüüdsest hakkame siin blogis nimetama… Zanussiks, ja tema kaasa polnud seal kandis kunagi käinud. Nüüd aga on tehtud jälle inimestele rõõmu ja on näinud elu-olu ja veidi ka mandri, Viljandimaa loodust.
Peale Mõisaküla suundusime kohe sõber Priidu ja Eleni poole, kuhu olime lausa tund hiljaks jäänud. Asjad auto peale lapitud suundusime paar tundi hiljem edasi Hallistesse minu lapsepõlve koju ja külastasime minu ema.
See koht on paraku jäänud vaiksemaks, kui mina seda mäletan. Kõik minu aja tuttavad ja endised kooli- ja klassikaaslased on pesadest välja lennanud ja igaüks alustanud oma elu. Kes Tallinnas ja Pärnus, kes hoopiski Austraalias või Norras. Kes teab, mõni nendest võib-olla isegi Soomes ja Rootsis Lõunasöök, mida ema meile pakkus ja peale poolt tundi vestlust võtsime suuna Õissu ning Õisu mõisa poole, mida nad samuti esmakordselt imetleda said. Muidugi ei puudunud reisilt fotopäevik. Praktiliselt kõikide piltide autor on Zanussi armas tüdruk, keda nüüdest hakkame siin blogis nimetama… Bacilloliks? Huvitav nimi naisterahvale. Mis seal ikka. Mida huvitavam nimi, seda änksam
Olen õnnelik selle üle, et Õisu mõisa peahoone (piltidel punast värvi) peatreppi ei ole ümber ehitatud maja taga olevale trepile kaksikuks. Selline, nagu on see maja ees (hoonet ongi pildistatud ainult maja eest), on minu meelest tunduvalt ilusam ja sobivam kui maja taga olev trepp. Loodame, et see jääb nii ka tulevikus.
Ja oligi aeg otsas. Meie plaanist külastada ka Viljandit ja sealset rippsilda ning Karksi-Nuia (varem Nuia) lossivaremeid ja Nuia eraldi jäib meie plaanist välja, sest Zanussi telefon kukkus praamil taskust maha ja seetõttu pidime jõudma kindlale praamile. Ja jõudsime. Saime isegi kuskil pool tunnikest oodata.

Muidugi on tore ja igati õnnestunud reis, kui telefoni teema välja arvatud. Kõik õnnestus peaaegu ideaalselt olenemata sellest, et hilinesime Priidu pere poole tund aega, siiski jah, nagu mainitud – õnnestunud reis. Vanema aja Audiga on lust ja lõbu sõita. Lihtsalt hea auto. On küll vana ja väeti, kuid täidab temale ettenähtud korraldust – liikuda – ideaalselt. Tõesti hea auto!
Järgmisel aastal on plaanis minna neljakesi mandrile pikemaks ajaks ja siis juba kahe eraldi autoga. Kuidas see õnnestub või plaani teostada saame, selgub aja jooksul. Hetkel on peamine, et saime vajalikud asjad toodud, kuigi pagass oli ääreni täis, isegi pagaasi luuk läks vaevalt kinni, aga nähti ka veidi Saaremaad väljastpoolt, põhiliselt mingit osagi Viljandimaast. Eks tulevikus üritame näha ja tunda rohkem ja paremini.

Muideks, kellel huvi või soov – tšekake sama kandi külastusest suvel postitusest “Avastades Pärimusmaad”, kus selles postituses olevatest osadest objektidest sealses postituses on pilte teistest vaatenurkadest. Lisasin nimetatud postitusest osad pildid ka siia galerisse, sest sobivad galeriise osade objektide täienduseks hästi.
Fotogalerii siis meie külastusest allpool, kusjuures 4 viimast pilti ei ole tehtud selle reisi jooksul, vaid varem. Kuid kasutasin võimalust ja lisasin antud galerisse. Kuidagi sobivad temaatikaga kokku.
Samuti on pildid järjestust liikumise järjekorras (alustades ülevalt vasakult): Saaremaa-Pärnu-Mõisaküla-Abja-Paluoja-Halliste-Õisu-Abja-Paluoja-Pärnu-Kuressaare.