Enam kui pool aastat, võib-olla isegi kauem, olen endamisi arutlenud, et oma kasvu kohta, mida ma siin pigem jätan mainimata, olen liiga ülekaalus. Ja sellega pole ma absoluutselt rahul. Kohati, mitte alati, on isegi kingapaelu raske siduda, kuna kõht segab. Juba lapsest saati olen tohutu magusafänn. Üldjuhul tarbin praktiliselt iga päev midagi magusat: šokolaadi või küpsist, kommi või vahvlit. Ka muid erinevaid palju suhkruid või rasva sisaldavaid tooteid, s.h. piima ja täispiima, keefiri ja jogurtit. Muidugi on nad üldises plaanis inimesele kasulikud just nendes sisalduvate erinevate vitamiinide ja mineraalide, aga samuti muude organismile kasulike ainete ja omaduste poolest. Pigem leian murekoha olevat selles, tarbin mainitud piimatooteid liiga palju. Näiteks ei ole sugugi probleem päeva jooksul ära juua 2-4 liitrit (täis)piim või jogurtit. Ka on probleemiks liiga tihe söömine, s.h. soe toit, aga ka eelnevalt mainitud maiustused. Positiivne on see, et olen suur köögi-, juur- ja puuviljade, aga ka erinevate salatite austaja.
Minu hetke kaal on 81,8 kg, samas tuleb arvestada, et selle postituse pildi tarbeks kaalusin end õhtul (seetõttu päevikusse arvestusliku osana kirja ei lähe), kui punnu oli ahjupajaga täidetud ja piima peale joodud. Seepärast pole kaal väga arvestatav. Nii sai vastu võetud tähtis otsus – alates 1.novembrist teen kõik endast oleneva, et langetada kaalu vähemalt 65 kg peale. Ehk mõned kilod veelgi. Kuna lapsel samuti mõned kilokesed rohkem, kui tohiks, aga seda vähesel määral, kaasasin kaalulangetuse projekti temagi. Niisiis otsustasime, et alates homsest hakkame toituma päeva lõikes väiksemate portsjonitega. Taldriku sooja toitu täisladustamise asemel võtame toitu ilmselt poole võrra vähemaks ning vähendame päevas söögikordade arvu. Erinevalt meist ei ole meie peres traditsiooni istuda perega söögilauda toitu nautima, vaid krabame külmari ukse lahti siis, kui isu tuleb. Sellele peab tulema nüüd lõpp! Samuti jätame ära õhtused tavalised söögikogused. Alates kl. 19 enam ei söö. Kui tõesti nälg kimbutama hakkab, siis selleks puhuks üritan leida mingi lahenduse. Tõenäoliselt sellele murele läheneme köögivilja tarbimisega, näiteks üks porgand, või puuviljadest õun ja pirn. Või kurk ja kooritud-pestud kartul.
Hommikuti peale unedemaalt naasmist ning tualetis käimist, kuid enne hommikusöögi nautimist iga päev kaalume ning paneme kirja Exceli tabelisse, mille juba päeval valmis tegin, kuigi see on algeline, kuna ma Excelit väga ei tunne, millega ma sugugi rahule ei jää (kui kellelgi on võimalik saata või teab, kust saaks allalaadida korralikku kaalulangetuspäevikut, andke teada). Samuti hakkame senisega võrreldes rohkem liikuma. Alustame vaikselt, tasa ja targu. Esmalt hakkame õhtuti käima jooksmas. Esimesed kuud mina kuni 2 km ning tüdruk kuni 500 meetrit. Rahulikult. Sörkides, mitte kiirustades. Peale ühe kuu trenni tegemist tõstame vahemaad minul kuni ühe kilomeetri võrra ning tüdrukul kuni 300 meetri võrra. Teeme jooksmist nädalas ühtlaselt – neljal nädalapäeval (esmaspäevast neljapäevani) nädalas. Muidugi on iga päev Crennaga jalutamine, kuid seda teeme praegusega võrreldes pikemalt, vähemalt 30 minutit käimise kohta.
Selline on kava, plaanitavad tegevused kaalu langetamiseks, mis peaksid meile sobima. Eks vaatame, mis saama hakkab ja kuidas meie teekond kulgeb.
Teekond kaalulangetamiseni algab!
Miks see pikkus nii suur saladus on?
Mitte et see oleks mingi eriline saladus, ega olegi, pigem ei soovi seda avaldada, kuna meessoo kohta ei ole normaalpikkus. Teavad need, kes teavad