Teate küll seda uut toredat ja muhedat sarja “Kartulid Ja Apelsinid” Elisabet Reinsaluga peaosas.
Lugu räägib psühholoog Vivianist, kes avab oma erapraksise ja nõustab ja aitab kliente, abituid ja jõuetuid hingi, paljastab hingemaailma telgitaguseid, üritades samal ajal ise toime tulla viimse armastuse valuga;
Sarja ja Viviani koduleheküljel on üleval ka test, kus naised ja tüdrukud saavad testi tehes teada, on nad kartulid või apelsinid, nii nagu esimeses osas Vivian naisi liigitas. Kahjuks ei saa seda testi teha mehed, ülimalt kahju, siiski olin mina “erand”.
Otsustasin siis testi ära teha ja tulemus tuli selline, nagu võis arvata – olen kartul. Täiesti tavaline ümmargune söögikartul 
Jah, ma teadsin, et olen kartul, kuigi sisimas lootsin pigem olla apelsin. Aga arvestades mu seisukohta, et kartul on selline vaikse loomuga inimene, õrna hingega, nagu leebe tiiger, mitte otsekohene ja väljast vaadates hästi elurõõmsad inimesed, samas jällegi kindlate põhimõtetega ja eluvõõrtustega, ei olnud sugugi üllatav, et testi tulemuseks tuli kartul.
Võib-olla vale mulje, kes sellele küll nii täpselt vastata oskaks (ehk Vivian?), ent mina olen nii aru saanud, et apelsin on selline veidi karm natuur, aga aus, otsekohene. Ütleb, mida mõtleb ja teeb, mida vaja, et kaitsta ennast ja kõiki teisi apelsine meesapelsinide (või miks mitte ka naisapelsinide?) eest.Kuigi jah kui palju sellest testis tõtt ja väära on, kui palju või kui vähe tuleks seda elu elades arvestada või selle järgi elada? Noh, jätame selle igaühe enda otsustada. Mina seda igatahes teha ei kavatse. Minu elu läheb ikka nii edasi, nagu ta on siiamaani lükates või tõugates läinud, vahepeal kenasti, siis jälle allamäge, üle kivide ja kändude ja kui vaja, siis ka läbi tule ja vee. Nagu Vivian. Mõlemad teame, mida elult tahame ja soovime, kuidas seda saavutada või kas see üldse võimalik on, seda ei tea me vist kumbki 
«Kui jalanõud on soojad, siis on jalgadel soe»
«Kui jalanõud on soojad, siis on jalgadel soe»