Tegelikult ma ei teagi kohe, kas nutta või naerda 
… Või jätta üldse seisukoht võtmata ja avaldamata 
. Aga siiski eile tööajal, kui mul selline pisikene pausikene sõidu vahepeale tekkis, mida tekib tegelikult päris mitmeid kordi, mõtisklesin ning otsustasin oma kindla seisukoha ikkagi letti käia, olenemata sellest, keda (või mida) peaksin pahandama, sest ausalt öeldes on mul sellest täiesti pohhui.
Kõik sai alguse novembrikuisest selle blogi ajaloo esmakordsest seksipostitusest, mis tõi esimese kümne minuti jooksul rohkem klikke ja lugemisi ning päeva jooksul Facebookis rohkem arvustusi kui Gagarini kosmosereis peale esimese elusolendi, kelleks oli Laika, esimest ja viimast kosmosereisi. Nimelt ei saanud väidetavalt peaaegu mitte keegi aru, mida nad lugesid. Lugejad oleksid nagu puuga vastu kaalikat saanud. Mõtisklesin tol korral sellest pikalt ning ma ei suutnudki välja mõelda, mis oli postituses nii keerulist, millest oli raske aru saada, kuigi ühe teise blogija käest mõningaid vihjed sain. Kuid olgu, võib-olla tõesti oli raske aru saada, arvestades et olen välja jätnud paljusid fakte ja et postituses on ajarännak peaaegu 10 aasta tagusesse minevikku ja mitmeid nimesid, mida praktiliselt kõik lugejad esmakordselt oma silmade ees nägid, sest keegi neist ei ole suvatsenud lugeda ega tundnud huvi varasemate postituste vastu, kus kõik välja toodud nimed on läbi käinud. Kuid siiski oli postitus kirjutatud täielikult eesti keeles ja kõigile arusaadavas kirjas, mis ühelegi eesti keelt oskavale inimesele poleks tohtinud tekitada olukorda, kus keegi ööd ega mütsi ega isegi matsu välja ei jaga. Aga mis seal ikka. Olen enda meelest mõistev inimene ja üritan mõista ka lugejaid. Ega ausalt välja öeldes minagi ei viitsiks paljude postitusi lugeda, ka mitte siis, kui jääb arusaamatuks midagi, millele tooks selgust eelmisi ja varasemaid postitusi lugedes. Kusjuures see postitus oli mul juba kirjutatud pea nädal varem, kuid just sel toredal laupäevasel õhtul kuupäevaga 19.november 2016 võtsin selle uuesti ette, sest soovisin endast mingi nendest paljudest oludest välja saada. Nii tõingi sisse rohkem seksuaalset kirjeldust, mida oli emotsionaalselt äärmiselt raske kirja panna, kuna üldiselt ma sellistel teemadel, mis seotud mu eraelu ja isikliku seksuaaleluga, kunagi ei kirjuta, sest alati on asju, mis peavad jääma avalikkuse eest varjatuks. Kõik see juhtus 9aastat ja 2 kuud tagasi, seega saab sellest varsti juba 10 aastat . Ja kõike seda kirja panna ja veel hullem – avaldada polnud sugugi lihtne. Pidin lausa nina täis tõmbama. Ja asi vaibus peale ühe tüdrukblogija nn. vastustpostitust selle teema kohta. Asi vaibus ja minagi ei ragistanud enam oma ajusid tossamiseni.
Kuid mõned päevad tagasi avaldasin ühe naljana mõeldud postituse sellest, mida teha, kui tõesti on nii jumala igav, et absoluutselt mitte kui midagi pole teha. Ja siis paningi kirja naljana mõeldud teksti sellest, mis juhtuks, kui Mul ei ole blogi peaks kohtuma Mallukaga. Ja mu üllatus oli suur, kui lugejad ei saanud ka sellest postitusest aru. No ma ei saa aru!? Ma kurat tõesti ei tea, ma lihtsalt ei suuda uskuda, kas postituse ja selle blogi vähesed lugejad (ja jälgijad) on tõesti nii juhmid ja lollid, et tekstist aru ei saa?! Või loeti tekst üle kiiruga ja keegi ei raatsinud raisata aega aju kasutamisele ega süvenetud loetusse. Või ei loetud teksti üldse!? Postituses oli ju otseselt välja toodud, et niinimetatud kohtumine toimus virtuaalselt arvutimängus. Arvutimängus, mis seisnes jalgpalli mängimises, kus oma vastasmeeskondadeks panin erinevad blogijad. Aga selleks, et postitus oleks pikem kui paar-kolm lauset tõin teksti sisse erinevad võimalused, kuidas ja mis olustikes kaks blogijat omavahel virtuaalses arvutimängus kohtuda võisid. Ja kõige lõpus on välja toodud, et jalgpallis. Lisaks on artiklisse lisatud lausa video jalkamatshist Mul ei ole blogi ja Malluka vahel. Julgen eeldada, et ega keegi ei vaadanud seda videotki…
Nii, kas nüüd saite aru või on üksikud lugejad, kes siia saidile aeg-ajalt ära eksivad, tõepoolest nii rumalad, et mitte millestki aru ei saa? Kas tõesti on mingi osa sellest väikesest hulgast inimestest või inimestest, kes siia ainult mingil väga huvitava teemaga seoses ära eksivad, nii rumalad, et ei saa kirjutatust mitte essugi aru? Või on ikkagi viga minus ja kirjutan mingis tundmatus keeles või veel täiesti leiutamata hieroglüüfis, mida ühegi maa (või peaks kirjuta lausa Maa) elanikud, teadlased, filosoofid ega muud suure teadmistega kodanikud ei tunne ega pole eladeski näinud. Vat sellele ma vastata ei oska, ehk oskavad seda lugejad. Seda muidugi eeldusel, et nad sellestki tekstist aru said.
Õnneks aga leidus inimesi, kes tundusid postitusest aru saavat ja Facebookis oma emotsiooni naerva emotikoniga avaldasid. Mis minu jaoks tähendaski seda, et nad jagasid matsu välja ja said aru, et tegemist oli lihtsalt mõeldud naljapostitusena.
«Ei tea, milliste relvadega hakatakse võitlema Kolmandas maailmasõjas, kuid Neljandas lähevad käiku kivid ja kaikad»
«Ei tea, milliste relvadega hakatakse võitlema Kolmandas maailmasõjas, kuid Neljandas lähevad käiku kivid ja kaikad»