Koroonavaktsiini mõjudest

/ september 26, 2021/ Inimesed & ühiskond/ 0 kommentaari

Arvuti brauseris avatud Mul ei ole blogi adminipaneelis uue postituse loomise leht, YouTubest taustaks oma superhitte juhuslikus järjekorras esitamas tänaseks laiali läinud noortebänd A-Teens, kirjutan Eestis, nagu ka mujal maailmas, viimase pooleteist aastaga ühest kõige rääkitavamast ja häälekamast teemast üldse – COVID- ehk koroonaviirusest.

Koroonaviirus on äärmiselt intelligentne viirus: ta tunneb kellaaegu ja kuupäevi, teeb vahet päevadel ja aastaaegadel, nädalatel ja kuudel. Ta saab aru, mis üritused on suure rahvaga kaasatud ja “ründab” neid just seal. Ta oskab teha vahet vaktsineerimata ja vaktsineeritud inimesel.
Ta teab kellaaegade ja päevade järgi aru, kas baarid on avatud õhtul seitsmest öösel kaheni või õhtul kümnest hommikul viieni. Nad jälgivad inimesi, kes käivad söömas restoranis või kohvikus peale kella kuut õhtul. Varem pole kellelgi aega .
Samuti on ta ülitundlik nende suhtes, kes maski ei kanna – neid ta ründab igal ajal ja igal pool. Ja eriti on ta teadlik, millal on suvi, kevad ja talv. Suvel ei levi ja kevade jooksul tapab kodanikke kiiremini ja rohkem kui gripp ja AIDS viimase 25aasta jooksul kokku.
Ka on viirus täiesti teadlik erinevate riikide piiridest. Kus on piirid kinni ja kõik sisenejad-väljujad kontrollimisel, seal ta ei levi. Igal pool mujal aga küll.

Olen poolteist aastat kondand läbi kõik tupiktänavad ja pimedad nurgad, külastanud eri avalikke paiku ja mitte alati pole kandnud maski. Siiani pole suutnud viirust kuskilt leida. Sooviksin valitsuselt juhised, kuidas leida.
Nii nad andsidki mulle juhised – tule vaktsineerima ja leiad koroona ülesse esimese nurga pealt, kuhu satud;

Ka koroonavaktsiin on tekitanud palju kõneainet ja kahtlusi, kas lasta teha vaktsiinisüst või ei.
Peale pikka kaalumist otsustasin lasta end vaktsineerida viiruse vastu, mis ei kujuta kellelegi ohtu. Vaktsiin ise on veel suurem oht, kuna keegi ei tea (tegelikult keegi kindlasti teab, aga sellest vaikitakse), missugune mõju pikemas perspektiivis on vaktsiinil inimesele endale, sealhulgas enim just inimorganismile. Andes endale vaktsiini kõrvaltoimetest ja selle ohtlikkusest oma tervisele selgelt aru, kuid siiski hüpates selgest aru andmisest känguru hüpetega üle, lasin vaktsiini ära teha. Ja otsustasin, et võib-olla aitab see kellelgi, kes alles plaanib vaktsineerima minna, kuid pole seda tähtsat tervist kahjustavat otsust veel langetanud, paremini mõista, kuidas vaktsiin VÕIB, kuid ei pruugi mõjuda. Me kõik oleme erinevad.
Kuid enne põhituuma juurde asumist, olge head ja avaldage arvamust:

---

Esimene süst
Kuna elan Kuressaares, siis on igati loogiline, et imepeenikese nõelaga teostatud süst viidi läbi Kuressaare haiglas. Kuupäev oli 24.august. Vaktsiiniks Moderna. Kusjuures telefoni (number on 1247) teel vaktsineerimisele aega pannes olin meeldivalt üllatunud, et mulle anti valikuvõimalus vaktsiini valimisel. Valida oli Pfeizeri (tehakse 2 doosi 6 nädalase intervalliga) ja Moderna (tehakse 2 doosi 4 nädalase intervalliga) vahel. Seda, kas valikuvariandis kajastus ka AstraZeneca (tehakse 2 doosi 12 nädalase intervalliga, kusjuures tuleb hoolikalt jälgida tervist tromboosi ja verejooksu sümptomite suhtes) ja Jannsen (üks doos, kusjuures tuleb hoolikalt jälgida tervist tromboosi ja verejooksu sümptomite suhtes), ma enam ei mäleta . Laps kaasas läksime vaktsineerimispunkti. Peale nõelaga korraks torkimist, mida polnud üldse tunda ega tundnud mingisugust valu, ei tohtinud 15 minutit peale süstimist lahkuda, et õed ja arstid saaksid viivitamatult sekkuda, kui peaksin toolil minestama või kohapeal vedru välja viskama. Õnneks mina teadvust ei kaotanud ja toolilt ma ka maha ei kukkunud . Väsimust samuti polnud.
Arvasin… isegi kartsin hullemat, ent järgneval päeval oli süstikoht valus ainult nii palju, et süstikohaga kuskile toetuda ega nõiatuda (nt. magada sellel küljel või toetuda vastu seina) ei saanud. Sain kätt liigutada igas suunas, igas asendis. Muid kaebusi polnud.

Teine süst
Teine laks anti samuti Kuressaare haiglas asuvas vaktsineerimispunktis. Võrreldes esimesega, 21.septembril saadud teine sutsakas nii meeldiv polnud: süsti saamine oli valus. Ja ma mõtlen, tohutult valus. Ma reaalselt tundsin, kuidas nõel käevarde tungis. Ja kuidas arst või õde süstla “päästikut” (või kuidas iganes seda nimetatakse ) vajutas. See kõik oli tunda nõelast. 15 minutit rahulikult istudes polnud muresid ega kaebusi. Mitte vähimatki! Seevastu 3-4 tundi peale põhilist protseduuri muutus süstikoht valusaks, käsi oli liigutamisel valus, imepisike nõelaauk oli endiselt näha ning süstikoht oli tõmbunud lillaks. Palavik oli nõrk – kõigest 37,2, mida täiskasvanutel üldse palavikuks ei loetagi.
Peale lapse tuttu jäämist kobisin isegi üksinda ja uhkes üksinduses konkusse, Star FM taustaks (nädalavahetuseti Elmar) ja uinusin.
Oli öö vastu kolmapäeva. Magada väga ei saanud. Iga paari tunni tagant tegin silmad lahti, kuna käsi andis tuigates tunda. Kõndisin kööki ja tagasi ning jälle tagasi magama. Tegelikult polnudki see magamine, pigem nagu tukkumine. Oli õrn peavalu, mis ei häirinud, kuigi hommikul kl. 5 neelasin alla ühe aspiriini tableti suunatult nõrga peavalu suunas. Hommikul ärgates enne lapse lasteaeda viimist tuvastas kraadiklaas näidu üle 38 (täpne oli 38,7). Tunnid läksid ja palavik oli endiselt tõusutrendis, kuni lõpuks oli termomeetri (mitte digitaalne!) klaasist näha tumeda kriipsu lõppu kolmekümne üheksa juures. Kui kellaseier näitas 12, võtsin esimesed 1000 mg aspiriini (2×500 mg tabletti), kui näit oli 39,2. Riideid selga saada, eriti dressipluusi, oli äärmiselt vaevaline, sest kätt, tee, mis sa teed, aga midagi teha ka ei saa, liigutada oli äärmiselt painful. Lohutuseks, et peale paari-kolme minutit proovimist sain riided selga .
Temperatuur hakkas kõikuma üles-alla (37,2 j 38,7 vahel) nagu naiste meeleolud, kuni õhtul enne viit oli näidik üle kolmekümne üheksa, ligilähedal neljakümne peal. Ja 40 on inimesele väga kõrge temperatuur. Kiirabi ma ei kutsunud, sest olin enda oskustes kindel ja medikamentide manustamisest piisavalt teadlik. Seega võtsin õhtul umbes kl. 5 veel kaks aspiriini valget tabletikest. Olin kindel, et see mõjub ja viib näidu tagasi normaalsele tasemele. Või kui mitte normaalsele inimese keha temperatuurile, siis maksimaalselt kolmekümne kaheksa peale. Samuti täheldasin keskpäeva paiku lihaste imelikku “käitumist”. Nad ei olnud valulikud, ei valutanud, kuid tunne, mida tundsin, oli imelik… Seda kirjeldada ma kahjuks ei oska… . Enamus ajast olin pikali, jõllasin teleriekraani, raadio endiselt vaikselt taustaks mängimas. Muidugi liikusin vahepeal ringi. Liikuma peab. Seda lihased vajavad. Õues ma sel päeval rohkem ei käinud. Kõrge temperatuuri näidu tõttu ei julgenud minna õue, lasteaiast rääkimata, sest ei tea ette öelda, kui hästi või halvasti õues viibimine palavikule mõjub, mistap mindi lapsele minu soovil lasteaeda järgi ja toodi koju.
Järgmiseks päevaks, s.o. 23.septembriks võtsin kohe hommikul otsest ülemust teavitades haiguslehe, kuna ei osanud mitte-selgeltnägijana kuidagi ette näha, kuidas on olukord ja tervislik seisund 12-24 tunni pärast.
Neljapäeval oli tunduvalt parem: palavik oli tublilt kukkunud, ka lihastes polnud seda imelikku olekut… Või tunnet . Või kuidas seda nüüd seletadagi .
Ent käe tundlikkus erinevate liigutuste ja süstikoha valulikkus puudutamisel ja mitte puudutamisel andis tunda veel eilegi. Kusjuures ei valutanud, vaid aeg-ajalt pisteliselt lõi mõneks hetkeks valulööke kätte, eriti süstikohta. Laik, mis algselt oli lilla, on endiselt alles, nüüd värvuseks kollakas/oranžikas; imepisike auk, mille tekitas vaktsiinisüsti nõel, on endiselt alles.
Eile (s.o. 25.09) ja täna on seisund muutunud niivõrd paremaks, et saan probleemideta panna riidesse, ka kätt saab mistahes suunas liigutada. Ent imeõrnalt on millegi vastu (nt. sein) toetumisel tunda süstikoha valulikkust. See aga on imepisike mure, mis suure tõenäosusega kaob järgneva 1-3 päevaga jäädavalt.

Selline oli minu kogemus koroonavaktsiiniga. On kindel, et aasta pärast ma enam süsti teha ei lase, samuti ei luba mitte mingil juhul teha endale poole aasta pärast kolmandat doosi, nagu seda plaanib Tanel Kiik. Aitab kahest süstist küll. Olgu nad sellega õnnelikud!

Jagage enda kogemusi, mis kõrvaltoimed on teil olnud peale vaktsineerimist. Kui pole vaktsineeritud, siis miks.

Vaktsiinist on ilmselt irooniana mõeldult teinud loo laulja Indrek Ventmann, pealkirjaga “Vaktsiin päästab päeva”. See lugu sobib imehästi seda postitust lõpetama.