Allikas: Postimees
Praeguses sajandis, 21.sajandiks on tehnika ja inimeste ostmisvõimalused laiemad kui varem. On leiutatud NFC, mis põhimõtteliselt kõikides kauplustes võimaldab kauba eest tasumiseks kasutada erinevaid nutiseadmeid, mis toetavad nimetatud tehnoloogiat. Ka füüsilised, mis ilmselt on igal inimesel rahakotis või kaarditasku vahel teiste kaartide vahel, aga ka virtuaalsed pangakaardid, mis eelkõige on mõeldud nutiseadmetesse tasumiseks kaupmeeste juures. Aga lisaks maailmatuntud vanimatele brändidele, eBay ja Amazon, tänapäevastele Temu ja Shein, on tehnikavaldkond arenenud niivõrd, et inimene saab vajaliku ostu soortada ja lõpuleviia arvutis või nutiseadmes kodust lahkumata. Olgu tellitavaks tooteks uus multimeediasüsteem või tavaline nuppudega klassikaline Nokia telefon.
Aga virtuaalses maailmas on Eestis portsu ja rohkemgi veebipoode, kust iga inimene saab omale soetada kõike, mida hing ihaldab. Olgu selleks käekell või juustefanatist tüdrukule kollased juuksed ja mõnele kontoritädikesele rohekas kleidike.
Kuid vähemalt ühe veebipoega, millega on minu poole pöördutud, on mure: virtuaalpood Yaga.ee peale ostu sooritamist müüjale ostja kohta mingeid andmeid ei jaga, ei telefoninumbrit ega meiliaadressi, mitte midagi, isegi mitte siidisukka ja samovari.
Et kontrollida inimeste väidete tõesust, mitte ebaõiget infot, otsustasin Yaga süsteemi ise ära proovida. Leidsin mõned suvalised esemed, mis niisama riiulil tolmu kogusid, ning paiskasin need veebipoe süsteemi müüki. Ja läks õnneks! Minu kümne sendiga müüdav käekell osteti ära ja muidugi minu jaoks oli see nagu taeva õnnistus, kuna katse õnnestumiseks oli vajalik mistahes eseme ostmine teise inimese poolt.
Hakkasin siis uurima ja puurima, pilku arvutiekraanil Yaga süsteemis puurima ning avastasin, et väide vastab tõele – veebipoe süsteem ei anna müüjale mingeid andmeid ostja kohta. Aga miks? Teised veebipoed, näiteks Osta.ee, ju annab.
Põhjuse teadasaamiseks tegin vastava päringu Yaga.ee tehnilise toele:
Päev hiljem saadeti Yaga klienditoelt vastus:
Olin veendunud, usute või mitte, et see ongi müüjale ostjate andmete mittejagamise põhjuseks. Samas tekib küsimus, miks teistes Yagale sarnastel saitidel andmed teisele poolele antakse. Näiteks Osta.ee-s pole mul kunagi sellega probleeme olnud. Peale edukat müüki või ostu saavad mõlemad kasutajad, ostja ja müüja, kontakttelefoni ja isegi meiliaadressi. Ja pakkide saatmine on maailma lihtsaim tegevus. Seetõttu ma Yaga toe väidet sugugi tõsiselt ei võta.
Teiseks tekitab andmete mittejagamine probleeme saadetiste saatmisel. Vähemalt paar pakiveo operaatorit prindivad saadetisele kleepsu pakiautomaadist, kuid mitte kõik. See tähendab, et saadetavale pakile tuleb andmed ise peale kirjutada või võimalusel kodus või AIP-s pakikood välja printida ning peale kleepida. See on aga inimestele tohutu ennastületav protseduur, kuna üldjuhul seda teha ei viitsita või ei teata andmete peale kirjutamise olulisusest, kusjuures viimane osa tuleb jällegi suuresti laiskusest mitte lugeda kullerfirmade kodulehelt saadetise pakendamise ja markeerimise juhendit ja nõuetevastavust. Pakk tuuakse automaadi juurde ja peale uksekoodi sisestamist pannakse saadetis kappi. Probleem seisneb selles, et rahuliku südamega pakki saatvad kodanikud ei pane saadetistele mingeid andmeid, mitte midagi, mis omakorda võib tuua järgmise probleemi: kulleri poolt automaadist väljavõetavale pakile, millele automaat kleepsu ei printinud, kleebitakse peale kood, mis sorteerimiskeskuses skännerite alt läbi käies koodi loevad ning sealt liigub saadetis vastavasse piirkonda või riiki, kuhu pakk on saadetud. Aga mis saab, kui kood transpordi käigus saadetiselt maha tuleb või mingil põhjusel veo käigus kaduma läheb? Vastus on ilmselge: andmeteta saadetis (koodi kadumisel transpordi käigus) ei jõua saajani, kuna pole andmeid, s.h. saaja või saatja telefoninumbrit, kuhu murede korral pöörduda.
Eriti tasub tähelepanu pöörata libeda materjaliga pakendile, näiteks kilekott, kuna koodi kadumine on tõenäolisem.
Otsisin Yagast kasutajatoe artiklitest saatmise nõudeid, mis muideks on ülimalt keeruline ja need tuleks kliendile selgemalt ja lihtsamalt välja tuua. SmartPosti saatmise nõuded müügiplatvormi süsteemis:
Artiklis on välja toodud, et saaja sihtkohta (automaati, kuhu saadetakse) ega telefoninumbrit märkima ei pea, aga see väide on vale!
Igale pakile, mis saadetakse mistahes firma kaudu, kes kleepse ei prindi, tuleb pakile lisada saaja ja saatja andmed.
Olenemata asjaoludest on see nõue kõikidel teenusepakkujatel (ka nendel, kes pakikoodi prindivad, kuna ka see kleeps võib transpordi käigus kaduma minna).
Vastab tõele väide, et piisab uksekoodist ja/või pakikoodist, mis on saadetise ümbrisele kirjutatud või sildiga kleebitud, kuna nende andmetega saab süsteemist info kätte. Murekoht on selles, et inimesed ei lisa pakendile mingeid andmeid, mitte midagi. Pakendil olevate ANDMETETA pakki saata ei tohi! Nii saadab inimene paki omal riisikol!
Seega Yaga väide on ebakorrektne, mis eksitab platvormil müüjaid ja ostjaid. See info tuleks muuta korrektsemaks ja vajadusel küsida abi kullerfirmade klienditeeninduselt. Samuti oleks mõistlik saatmise juhendid kasutajatele selgemalt välja tuua.
Siit soovitus – võimalusel vältige (tulevaste probleemide tekkimiseks) Yagat seni, kuni pole tehtud korrektuure süsteemis ning kasutada mõnd teist müügiplatvormi.
Kuidas saata pakki?
- Smartposti: Paki markeerimine: sildid ja kleebised
- DPD: pakendamise juhend
- Venipak: Õige märgistamine
- Unisend: Korduma kippuvad küsimused