Olen viimased kuu aega mõlgutanud sähvavaid mõtteid sellest, et miks mitte avada TV-sarjade algustiitrite tegemise telgitaguseid. Kui kaua võtab aega introde tegemine? Ja ettevalmistamine? Kuidas minu stiili järgi protsess käib?
Niisiis tegin otsuse, et jagan pisikest edasi liigutud sammu ka lugejatega, mis tavaliselt minu tempole on aeglasem, sest blogis infot jagades võtab aega postituse tegemine, ent see on paratamatus – nii kaugele, nagu on pildil näha, et olen mõned klipid, mis hetkel annavad kogu kestuseks 35 sekundit, kokku kogunud. Need klipid, mis minu meelest võiksid tulevikus valmivasse introsse sobida.
Üks asi, mida videos eelvaadet suurema tõenäosusega vaadates tähele panite (kuigi tähele ei saa panna – Kuu vaatab pealt ), on see, et osad klipid tunduvad olevat liiga pikad – “neid saaks kasutada lühemalt”, on teie, lugejate seisukoht, andes loodetavasti edasi vajaliku ja soovitud vaatajatele tekitatava emotsiooni. Jah, nii see on, kuid see on teadlikult. Nimelt on konks selles, vähemalt selline on minu stiil, et välja valitud pikemate klippidega on lihtsam mängida. Lühema klipi korral, kui peaks sobima, võib tekkida vajadus stseeni lõigata (näiteks poolitada algusest, keskelt või lõpust) või muuta (näiteks kuvada peegelefektina), kuid liiga lühikse klipi puhul tuleks see uuesti originaaljaost üles otsida ja välja lõigata. See ongi põhjus, miks juba esimesel korral lõikan klipi välja pikemalt, kui ta põhitöötluses introsse jääb – alati saab poolitada ja lõigata ja muud moodi efekti(d) välja mängida, kuid ei saa panna juurde, stseeni ei saa pikendada.
Teiseks all olevat videot vaadates täheldasite, et praktiliselt kõik klipid on seotud peategelase Magnumi vaadetega erinevate nurkade alt: küljelt küljele, eest seljataha (kaamera poole), vasakult paremale ja vastupidi. Põhjus on on lihtne: mulle meeldivad sellised stseenid, olen neist tohutult vaimustuses ja peaagu igas intros olen neid võimaluse korral kasutanud (kõige ehtsam näide oleks “Lindprii” (klipid on 01:05 ja 01:13-01:15) ja “MacGyver intro” (klipid on 01:21-01:23 ning 01:27-01:28) ja isegi “Knight Rider” (klipp: 00:18)). Kutsutan seda tagasivaateefektiks.
Ja veel, kolmandaks, intro tegemine võtab aega. Tuleb eristada järgmisi nn. töölõike:
-
- Eelvalmistus (ettevalmistus) – selles etapis vaatan seriaali osasid või erinevaid klippe arvutist või televisioonist, YouTubest või muust kättesaadavast allikast. See etapp ei kuulu intro kokkupanemise ehk videotöötluse, mille jooksul (lõpptöötlus) algustiitrid paika panen, hulka
- Töötlemine (töötlus) – see etapp on reaalselt seotud eelmise etapiga: mulle sobiva klipi märkamisel vastavalt olukorrale panen kirja aja, mis lõigul vastav klipp on, või lisan episoodist vastava stseeni videotöötlusprogrammi. Kumba varianti kasutan, oleneb sellest, kas vaatan seriaali internetist (nt. YouTube) või töötlusprogrammist. Esimese eelistuse kohaselt tuleb klipp või täies pikkuses episood kättesaamiseks alla laadida. Sellisel juhul tavalisel märgin video nimetusele lõppu veel märke: AEG MIN (pilt nr. 2; punase ringiga märgistatud)
DISCLAIMER: sobivaid klippe võib juurde otsida ka teistest videodest, kui need teie arvates sobivad. Näiteks “Kelgukoerte” tiitrites (aeg: 00:21) olen kasutanud klippi Saksa sarjast “Kutsuge Cobra 11”, “Reporterist” (ajad: 00:01 ja 00:02-00:05) ja “Walker, Texase korravalvurist” (aeg: 00:52); “Hitmani” introsse arvasin sobivat naist (aeg videos: 0:25), kes juukseid veest välja võttes neid nii seljataha viskab, et vesi lendab, ja sobis. Antud klipp pärineb Terminaatori muusikavideost “Juulikuu Lumi” (aeg videos: 01:06). - Lõpptöötlus – see etapp hõlmab kõiki eelnevaid, sest see on koht, protsess, kus reaalselt hakkan videoid (introt) kokku miksima. Varasematest etappidest välja valitud klipid tuleb nüüd panna õigesse järjestusse – ja see võtab aega. Tohutult aega. Proovid üht klipi esimesse, kolmandasse, kuuendasse positsiooni; kolmandat klippi viiendasse või koguni viieteistkümnendasse sihtkohta. Kuidas kuhugi miski sobitub. See on protsessi kõige pikem osa, sest stseene on palju (näiteks “A-Rühma” puhul oli pooleteist minuti kohta üle saja minuti materjali ning “L.A. Heati” minuti kohta 5h (ligikaudu 300 min.) materjali), kuna lisaks stseenidele peaks selles etapis olema valmis mõeldud või otsitud taustamuusika: kas originaaltunnusmuusika või midagi sobivamat, see täiesti oleneb. Näiteks “Hitmani” intro puhul leidsin, et “Hitmani” lood ei sobi, vaid valisin hoopiski “Kariibi mere piraatide” tunnusloo; “F1” intro taustaks on Fleetwood Mac’i pala “Go Your Own Way”.
- Järeltöötlus – see on kõige viimasem etapp kogu protsessis, ent ka üks raskemaid. Ja inimsilmale, mis alati ei ole nii terav ega täpne, kui võiks, võib lõppfaasis (lõpp- ja järeltöötluses) palju jääda kahe silma vahele, sest inimsilm neid lihtsalt ei tuvasta . Põhimõtteliselt näeb protsess välja, et kogu eelnenud etapid võtan siin kokku: leierdan ja leierdan üht ja sama kohta mitmeid kordi, et leida pisivigu, mis võisid sisse tulla minu- või programmi (Windows Movie Maker) tõttu. Tavaliselt on nendeks kaks asja: roheline ekraan või mõne millisekundiline klipp teise stseeni algusest või lõpust. Uuesti vaatamisel aga tavaliselt silm tuvastab, et midagi on valesti ja selle järgi hakkad otsima viga. Kui leitud, kuigi see leidmine ei pruugi üldse olla nii lihtne, kui te seda teksti lugedes võite eeldada (teinekord ei õnnestugi leida : suurepärande näide oleks “Zorro intro”, ja pange hästi tähele!!!!), lõikad välja ning ongi lahendusele leitud lahendus.
Enam-vähem ongi tehtud. Nüüd jääb veel filmi (klippide, stseeni, eriefektide, tiitrite jms.) salvestamine. WMM salvestab lisaks muudele (nt. .avi) formaatidele vaikimisi .wmv formaati. Lisaks salvestan videole peale Mul ei ole blogi logo (tavaliselt all paremas nurgas, aga olenevalt olukorrat võib asukohaks olla ka näiteks ülemine parem äär või ülemine vasak äär), mis omakorda võib olla erinevat värvi: Mul ei ole blogil on tänaseni, kuigi olen mõelnud uute värvide tegemisele, logo kolme põhivärvi: sinine, roheline ja punane (neid kõiki olen erinevates videodes, ka mängude salvestustes, kasutanud).
Mida ma aga erinevalt salvestatud mänguvideodele ei tee, introle ei lisa ma ette oma kanali tutvustavat introt (see, mis on ka selle postituse videos esimesena Justamendi loo ajal nähtav), sest see rikuks põhituuma – telseriaali intro – elevuse, põnevuse ja vaatamisrõõmu.
10aasta taguse postituste seeriaga, kus tegin õppepostitused videode (introde) kokkumiksimisest (osa 1 ja osa 2), pole muutnud midagi – tänase päevani meeldib mulle kaustades valitsev kord: olen teinud D-kettale eraldi kausta “Videod”, mille sees erinevad töötlemised või tulevikus plaanis töötlusesse võtta sarjad vastava kausta nimega (pilt 3).
Nii tean täpselt, kus miski asub. Ja mingi episoodi või klipi allalaadimisel on üks kindel koht, kuhu see laadida. Endal lihtsam järge pidada.
Samuti on samaks jäänud kasutatav videoformaat – .avi. Ühtegi neist formaati (siiski, üksikul korral olen kasutanud .mp4) ei kasuta. AVI-formaat on väga hea kvaliteediga ja erinevalt MP4-formaadist ei kiilu ta peale teatud kord vaatamisi kinni, mis omakorda sunnib WMM sulgema ja uuesti käivitama. Kui allalaetav fail pole minule sobivas formaadis, konverteerin selle ümber kasutades programmi YTD (ja muidugi tasuta versiooni).
Ning kõige selgema pildi originaal- ja minu introversiooni erinevuste tuvastamiseks oleks mõistlik vaadata enne originaali ja siis minu versiooni. Sellest veel parem lahendus on võtta need enda ette vaatamiseks kahe seadmega – ühes on originaal, teises minu muudatustega video – ja neid korraga vaadata.
Järgmises osas (sinna jõudmiseks kulub tükk aega ) vaatleme klippide kokkupanemist ning taustamuusika kasutamist, tiitrite ja vajadusel (eri)efektide lisamist ja kasutamist.
Exceptionally pleasant data. Truly appreaciated. Thanx for the deatils. If it’s not too much trouble, follow my site for Modern Computerization Preparing.