/ juuli 27, 2011/ Astroloogia, Inimesed & ühiskond, Loodus/ 0 kommentaari

Praegune maailm on meeletu, meeletu, meeletu maailm. Kõikidel on kusagile kiire: kes kiirustavad peale esimese tööpäeva lõppu teise peale, kes sõidavad reedeti maakodudesse maaelu elama ja maaelu toiminguid tegema. Minul endal muidugi isiklikult otseselt maakodu ei ole, samuti ei jookse mina ühe töö pealt teise juurde, millest veidikene on mingil määral kindlasti kahju. Minu meeletuks, ja veelkord meeletuks maailmaks on selle nädala kolms esimest päeva – esmaspäev kuni kolmapäev, sest olin siis tööl, mis kunagi ei ole raske, isegi igav mitte.
Laadisin Bittorrenti abil omale peresimulaatori Sims 3, mida mängida olen üritanud. Alguses ei saanud aru midagi, eriti ei saanud aru, kuidas osta maja asemel maad nii, et saaksin ise suure maja ehitada. Esmaspäeval peale tööd, kui kõht täis söödud, sain sellega hakkama.Valisin kolimise käigus välja suure maalapi, ostsin selle ning ehitasin sellele kahekordse mitme toaga maja. All korrusel on siis köök, kus leidub söögilaud ja neli tooli, külmutaja, seinariiulid, mikrolaineahi, ja no igatahes kõik muu jamps, mis köögis olema peaks, välja arvatud kraanikauss ja segisti. Need unustasin esmalt ära, hiljem ei tahtnud seina pikendama hakata… et las siis olla. Sims Ailar käib nõusid pesemas WC kraanikausis. Siis veel vannituba vanni, dušši, kraanikausi ja sitapotiga. Ja Simsi, kellele paniks nimeks Ailar, magamistuba, kus on seina peal flat sscreen TV, diivan, seinakell seinal ja äratuskell laual, kitarr, muusikakeskus, maalimisalus… no igasugust crappi. Eriti meeldib mulle tehtud garaaž maja paremas nurgas (kui vaadata maja eest), mille seinad on klaasist. Seega on kaks autot isegi alumisel korrusel nähtavad 8) Eks teen mingil ajal mängust väikese video, siis on näha, missugune mu majakene ja elu Sims 3-es on. Aga just selle mängu tõttu olin teisipäeval tööl unine, sest esmaspäeval, ööl vastu teisipäeva, kui plaanisin tudule minna kell kaks öösel nagu tavaliselt tööpäevadel, seda seekord ei teinud. Mõtlesin et “ah, elan see 12 tundi üle”. Ja elasin! Hommiku poole oleks küll äärepealt tuttu jäänud, aga mõne tunniga loksus kõik paika – und enam ei olnud, hingeluugid kinni ei vajunud. Oleksin olnud nagu väljapuhanud oskustööline. Eilne hommik tööle minnes oli igati kena, taevas oli praktiliselt selge, mitte miski ei viidanud vihmale. Aga võta näpust või tõmba sõrmest, mingil hetkel väikese, sellise väga õrnakese sahmaka siiski ilmataat tegi, mis võib-olla kestis mõned minutid;
Kuid  ööl vastu tänast, umbes pool kolm öösel tegin akna peal suitsu, et siis tuttu minna. Minu tähelepanu pälvis minust vasemale, bussijaama poole jäänud punane-oranžikas vana kuu (peaks nagu olema vana kuu C-tähe kujuline :?: ), mis minu jaoks oli esmakordne nähtus. Ma ei ole varem punast-oranžikat kuud näinud, vähemalt ette küll ei tule :blush: Tänud minu unustamisele laupäeval, kui fotokas Rando juurde minnes koju ununes, ja tänud laiskusele, kui ma ei viitsinud pühapäeval Rando poolt läbi minna, et Rando digikas sünnipäeva peost saati minu käes on – sain looduse objektist teha mõned klõpsud ja ühe lühikese video, mida aga hetkel näitamiseks ei ole võimalik postitusse lisada. Kui see võimalus avaneb, uuendan sissekannet video näol.
Ühe pildi leidsin ka Delfi Pildist, mille arvatavalt on jäädvustanud kas mõni fotograaf või hoopiski mõni amatöör superhea, aga ülimalt kalli fotokaga. Minu omad tunduvalt kehvemad, aga mis seal ikka. Parem need, kui üldse mitte midagi.

Jagage postitust

Kommenteeri