Joonistada. Laulda. Tantsida. Kütta ahju. Teha teed/juua teed. Süüa. Vahtida silmagi pilgutamata lakke. Või ajada silmad suureks ja jälgida pingsalt teleriekraani. Oodata ühte tohutult tüütut pinisevat sääske (jamaks läheb, suveni palju aega ju). Mõelda, mida kõike peaks tegema. Hoida käes mingit suvalist raamatut, juhuks kui peaks tekkima mõnemillisekundiline moment, mil isegi viitsiks seda lugeda. Liigutada sõrmi (mida hetkel nagunii ju teen) ja siis varbaid. Lasta pilgul üle käia oma raamaturiiulist ning avastada, et seal olema peaksid olevad raamatud on hoopiski kadunud. Vaadata kordamööda vasakule ja paremale ja siis võib-olla ka seljataha. Hoida võimalikult enda lähedal kolme telefoni, neist 2 isiklikku ja 1 töötelefoni juhuks, kui üks või mitu neist peaks ootamatult helisema, saaksin helistajaid üllatada oma “ülimalt visa reageeringuga”. Joonistada mõttes Kriipsujukut. Joonistada päriselt paberile üks või paar Kriipsujukut. Otsida paberit. Kirjutada edasi Siga triloogiat. Teha grimasse. Vaadata üle mõlema õla. Kuulata mööduvate autode ja üle maja lendavate lennukite müra (kui need vaid lendaks siit üle 
). Meenutada seda, kui vahva oli taaskord nädala alguses olla Tallinnas ja saada kokku muhedate sõpradega, nendega paar botsikut õltsi libistada ja järgmine päev tööasjus peakontoris olla 
. Püüda meelde tuletada Rousseau kaht tsitaati. Jõllitada tühja pilguga ühte pisikest punktikest. Ümiseda mõttes oma lemmiklaulu või tuletada meelde halvim Eurovisiooni lugu läbi aegade ja siis seda ümiseda. Viisitult. Tõsta see neetud arvuti endast eemale. Lõpetada selle teksti kirjutamine ükskord ometi ja ATeensi hakata kuulama. Oot, kuulata ATeensi 
? Persse need eelmised tegevused. Neid jõuab hiljem ka teha. Kuulakem parem A-Teensi kaht Megamix’i
https://www.youtube.com/watch?v=nYCQt45QrAI