Tänane septembrikuu õhtu on veidi tuuline ja tiba külm, aga mulle meeldib. Selles on mitu looduslikku omadust – tuul, külmus, Kuu, pilved -, mis teevad ilma nauditavaks. Kui muidugi osata nautida. Päeval paistis nii ere päike, et ilma päikeseprillideta jää või pimedaks, nüüd aga on taevas vana Kuu, mis mu korteri aknast otse sisse piilub… Ilus ja igati ideaalne õhtu kirjutamaks järjekordne postitus. Järjekordne postitus seekord teemast, mis, nagu pealkirigi ütleb, räägiks sigarettidest. Siinkohal ei mõtle ma suitsusid nagu Next või Paramount või Wall Street, vaid ikka (peaaegu) tõelistest maiuspaladest, millel nimeks cigar. Näiteks mina olen küll sigarettide austaja. Enamasti, aga siiski harva ostan Rae poest Colts sigarit, millel on selline õrnakas kirsi või vanilje maitse. Väga head asjad on, kuid päris sigar ta siiski ei ole. Ja see ei ole võrreldav tõeliste sigarettidega nagu näiteks Henry Wintermans, Villiger, Cortes, Christian of Denmark. No ja muidugi, see kõige tõelisem on vist siiski Kuuba sigar. Olen aastate jooksul mitmel korral tõmmanud pikka ja jämedat sigarit, mida tuleks nautida. Neid ei tõmmata sisse ega kiiruga, nende suitsetamiseks peab olema aega. Näiteks õhtul peale tööpäeva oleks kena: paned muusika arvutist mängima või raadio tööle, ja naudid sigarit, lõõgastud. Umbes nagu õlle joomine. Mina küll olen sigarit nautinud. Eks ole juhtunud ka, et tõmbamine jääb pooleli. Sel juhul tuleb viimane mahv puhuda väljapoole ja jätta sigar seisma kuni kustumiseni. Peale seda tuleb tuhk ära murda ja soovitatavalt põlenud ots ka ära lõigata. Niipalju tasuks siiski meeles pidada, et peale seda tempu ei ole sigar enam esmases headuses, kuid sobivat ja meeldivat sigarit ei ole mõtet ka raisku laista. Ta on tõmmatav sellegipoolest.
Beverly Hillsi võmm 3″ on juba peaaegu pool tundi käinud. mis siin ikka – plaanin teha just eespool mainitut – istun diivanile akna all, aken lahti, ja tõmban rahulikult nautides Henry Wintermansi sigarit, vaadates samal ajal nimetatud filmi. Vat see on lõõgastus