''Monk''
Adrian Monk (Tony Shalhoub) oli San Francisco politseijaoskonna (SFPD) austatud ja hinnatud uurija. Kuid järsku, 1997aastal enne jõule, ajal mil Adrian oma tollase partneri ja ülemuse, praeguse SFPD kapten Leland Stottlemeyeriga (Ted Levine) uuris ämmaemand Wendy Stroud’i tapmist, tapeti uurija abikaasa Trudy Monk (Stellina Rusich, Melora Hardin) autopommiga, mille detoneeris mobiiltelefoni teel kuue sõrmega mees Frank Nunn. Monkil on naise surmast väga raske üle saada ning tragöödia tagajärjel süvenevad mehes foobiad (ehk suur hirm erinevate asjade ees) ja obsessiiv-kompulsiivne häire, mille tõttu politsei palkab mehele assistendi, Sharona Flemingi (Bitty Schram)(kolmanda hooaja 10. episoodist kuni sarja viimase osani kehastab detektiivi uut abilist, Natalie Teeger’it Traylor Howard), kelle ülesandeks on Monki igal pool saata.
Kuigi 12aasta jooksul saab Adrian mitmeid juhtniite naise mõrva kohta, ei ole ta suutnud seda siiani lahendada. Ühtakki, 2009aastal tapetakse Wendy Stroud’i ülemus. Juhtumit asub uurima Monk. Kuna Trudy mõrva tellija teab, et Monk paneb ühel hetkel 2 ja 2 kokku ning et 2+2=tema, tellib ta Monki mõrva. Detektiiv mürgitatakse ja arstid, kes üritavad meelehitlikult mürki tuvastada, annavad mehele viimasteks päevadeks kõige rohkem 3 päeva. Samal ajal, kui SFPD korrakaitsjad eesotsas kapteni ja leitnant Randy Disheriga (Jason-Gray Stanford) üritavad tabada Monki mürgitajat, hakkab Adriani tervis järjest halvenema ning ta otsustab, et on aeg Trudy 12aastat tagasi kingitud jõulukink, mis on kõik need aastad seisnud avamatult mehe raamaturiiulil, avada. Soovitud kella asemel on pakis hoopiski videolint, kus Trudy avaldab saladuse, millest tema abikaasal ei olnud aimugi. Ühtlasi ütleb naine tapja nime, keda Monk on tundnud alates politseisse tööle asumisest (võib-olla isegi kauem, seda ma ei tea kuigi täpselt).
“Monki” viimane osa on kahetunnine (kaasa arvatud TV-reklaamid, kui seda näidatakse televiisorist) finaalosa, kus Monk leiab oma armastatud naise Trudy mõrvari.
Seda sügisel esmakordselt arvutist ja sel aastal mitmeid kordi internetist vaadanud, pean tunnistama, et ma ei pettunud selles, kuigi mõningad klipid oleksin mina kirjutanud veidi teisiti. Üldiselt on sari olnud oma hooaegade vältel rahulik, kui mõned üksikud episoodid välja arvata, kus mõni peategelastest vihast marru läheb. Kõige vähem on näidatud Monki viha. Kuid finaalosa teeb sarja eriliseks lisaks paljudele teistele detailidele esmakordne detektiivi viha, mida enne Monki puhul näidatud ei ole (või kui on, siis harva). Tema esimene vihane marupurse on kohtumajas, kus ta ründab oma naise tapjat, soovides mehele korralikult peksa anda, ehk isegi tappa. Monki viha oli nii suur, et teda tuli rünnatava mehe juurest eemale tassida kahe politsei abiga, kusjuures esialgu ei piisanud isegi sellest. Lisaks on osa suhteliselt kurb, mis võib nii mõnegi õrna hingega inimesel, ehk isegi teistel pisara silma tuua. Lõpposal on vaatajatele varuks veel nii mõnigi üllatus…
Mis mulle eriti viimases osas meeldis, on kapteni soeng klipi peal, kus Lelan ajab Monki mürgitajat taga ja saab palgamõrvari kukkudes napilt kätte, kusjuures kogu selle tagaajamise käigus hakkas kaptenist mul kohati isegi kahju, kuna jooksis mis ta jooksis, ajas taga kuis suutis, aga meest tabada ei õnnestunud, kuna tagaaetav jäi ette rongile.
Tony Shalhoub ja teised peaosalised on teinud ära imelise näitlemistöö, ausalt!, kuid viimases osas (ka teistest, aga mitte niipalju) suutis veidi rohkem muljet avaldada ka Ted Levine. Samuti meeldib mulle Natalie tütar Julie Teeger (Emmy Clarke), kes oma vanuse kohta on suurepärane näitleja. Suutis avaldada muljet kogu sarja vältel.
Nii nagu sarjale kohane, ei jäetud ka viimasest osast välja toredaid koomilisi hetki, mida, nagu varemgi, teostavad Randy Disher ja Adrian Monk. Südamlikke momente, eriti nuttu Adrian’i poolt tuleb mitme minuti jagu, ent see ei olnud eriti veenev, ent siiski kurb ja südantlõhestav oli näha meest, kes näeb 12aastat hiljem videolindilt oma kallist kaasat elusalt. See oli tõesti kurb 
Sarja lõpus on näha Monki rahulikkust. Mees on muutunud. Ta näiteks teretab kättpidi teisi, ilma et vajaks salvrätikut (tavaliselt ta seda ju vajas).
See väike kirjeldus “Monki” viimasest osast. Tapja nime ma ei maini. See rikuks ära vaatamise juures põnevuse, ärevuse, üllatusmomendid. Oleks veel kirjeldada nii mõndagi toredat kohta, mis mulle meeldis, aga ei ole suutnud kõike meelde jätta. Niipalju pean siiski täpsustama, et sarja alapealkiri ei ole “Monk: viimne armastus” (lisasin selle ise meelega, kuna see tundus sobivat), on hoopiski “Mr. Monk and the end” (“Mr. Monk ja lõpp”).
Sarja viimase, finaalosa hindeks, olles seda vähemalt 4 korda kindlasti näinud ja arvestades kõike seda, mis ei meeldinud, kuigi seda, mis ei meeldinud, oli vähe, ja mis meeldis, paneksin 8.5/10
Vaata “Monki”: watch-series.com/serie/monk