Kas tuleks nutta või naerda, ma ei tea, sest mõned päevad tagasi, laupäeval, 14.mail 2011 toimus Eurovisiooni Lauluvõistluse finaal, kus 25 osalenud riigi seast sai Eesti lugu “Rockefeller Street” Getter Jaani esituses teise koha – seda kahjuks tagantpoolt. Aga ei, lugu oli hea, isegi väga hea. Paljud ennustasid üheks favoriidiks just Eesti lugu, aga Eurovisioon on juba selline võistlus, kus üllatusi jagub hääletuse lõpuni. Tuletame meelde kas või 2001aasta finaali, kus esikoha pärast hakkasid üksteisest mõõtu võtma tol ajal korraldajamaa Kopenhaagen Rollo & King esituses kõlanud looga “Never Ever Let You Go” ja Eesti koosseis eesotsas Tanel Padari ja Dave Bentoniga, kelle esitatud “Everybody” võistluse ka kinni pani.
Getteri loo puhul oli tegemist tempoka ja tantsulise looga, mille esitamise ajal tegi peale tantsutrupi kaasa väikest tantsu ka Getter ise. Liikumine oli voh 
Euroopa arvas küll teisiti, kuid mina nõustun kommentaator Reikopiga, kelle arust oleks Eesti väärinud veidi paremat kohta. Aga mis seal ikka. Minu jaoks jäävad parimateks eurolauludeks siiski Inese “Once In A Lifetime” (2000) ja Sahlene “Runaway” (2002).
Mina ja Rando, Evelin ja Aivi ning Marta ja Kairi alustasid Eurovisiooni vaatamist juba varem, nii poole kaheksa/kaheksa ajal õhtul, kust ei puudunud tore seltskond ja mõned pudelid siidrit ja üks šampus. Pool kümme algas Eesti TV pealt edukamate eurolugude saade, kus kõlasid ühed tuntumad ja paremaid kohti saavutanud Eesti eurolaulud, nende seas “Kaelakee Hääl” Ivo Linna ja Maarja esituses, 2002aastal Eestit esindanud rootslanna Sahlene looga “Runaway”, Inese kurb ja tempokas lugu “Once In A Lifetime” 2000aastal, 2001aastal võistluse lukku pannud “Everybody” Padari ja Bentoni esituses, ja veel mitmed teised palju edu saavutanud Eesti eurolood.
Rando filmis mobiiliga 15 minutit meie seltskonna tegevust, taustaks kõlas eespool nimetatud ETV parimate eurolaulude saade, kusjuures Rando alustas filmimist just hetkel, kui telekast hakkas kõlama Inese eurolugu. Selle toreda juhuse avastasin päev hiljem, kui videot oma kodus arvutist vaatama hakkasin.
Vot selline nädalavahetus siis. Muidugi ei olnud reedegi tavaline, vähemalt mitte nii tavaline, nagu minu jaoks enamus päevi on, kuna sel päeval toimus Raamatukogus ehk Kuressaare Kultuurikeskuses Kevadkontsert 2011, mida me Randoga kahekesi siin blogis juba kuulsaks saanud digikaga ja muidugi ka tema mobiiliga filmisime, loodetavalt parimaid esitusi. Kahjuks ei saa kõike siia ülesse laadida, kuna osad kaadrid lihtsalt ei tööta. Aga väikene eelvaade mitmekesisest kontserdist on siiski saadaval, vähemalt mina loodan seda, mida ma muidugi Rando kohta öelda ei oska.
Esinejaid oli mitmes vanuses enamasti Kuressaare Vanalinna Põhikoolist, kuid oli ka kaks ansamblit, mõlemad poiste bändid. Esimene bänd, eelviimane esitaja ei olnud just minule meelepärane poistegrupp. Üheks põhjuseks on kindlasti solist ise. Tema hääl juba ei meeldinud minule, seda eriti esimese laulu ajal, kuigi teine esitatud laul, mille nime täpselt ei mäleta, sest see neetud kava kadus mu pükste tagataskust nagu vits vette, kuid mäletan, et loo nimi sisaldas sõna “Hollywood”, oli tunduvalt parem. Just selle žanri lugu sobib solistile esitamiseks tunduvalt paremini.
Teine ansambel, taaskord poistegrupp, kuhu kuulub kolm noort meest, oli suhteliselt hea. Nende teisena esitatud ja bändi liikmete enda kirjutatud lugu “Minu tšikk” (või noh, midagi säärast), tuleb tunnistada, oli suhteliselt tempokas ja täitsa norm lugu. Ei saa midagi halba öelda. Ka solist, kelle nime samuti ei mäleta, kuna kadunud kava ma tänavalt ülesse veel leidnud ei ole :D, oli tunduvalt parema häälega ja hääletämbriga kui esimese bändi vokalist.
Kuid alguses, enne nimetatud bände oli esinejaid mitmes vanuses mitmest eri klassist. Oli nii üksiklauljaid, kellele oli usaldatud tuntud lugude ettekandmine saalis viibinud kuulajatele, ja oli ka grupina esinevaid neidusid-poisse, kes esitasid samuti tuntuid laule ja luuletusi, lühijutte. Üks meeldejäävamaid oli ühe poisi esituses kõlanud Andrus Kivirähu jutustus kooli söökla tädist, kes lastele alati piimasuppi andis, kuid miskipärast, arvatavasti teadmata põhjustel ka Andrusele endale, ise piimasuppi süüa ei tahtnud. Väga hästi loetud, väga hea häälega ja veidi head näitlemist.
Ja lausa patt oleks taoliselt muusikakontserdilt tantsunumbrid välja jätta. Ei, seda ei tehtud, mis on 5+. Tantse (tantsusid) oli mitmele maitsele: oli tehtud omaloomingulist modell-näitab-rahvale-uusi-rõivaid-tants, mis minule sugugi ei meeldinud. See vastu oli paar tantsu, mis jällegi meeldisid. Samuti ei puudunud kontserdilt maailma ühe kalleima filmi – “Titanicu” tunnuslugu “My Heart Will Go On”, mida esitas kaks neidudegruppi.
Lõppkokkuvõttes ei saa midagi halba öelda. Piletiraha kaks eurot ei ole raisku läinud. Selle raha eest said kõrvad kuulda ja silmad näha midagi ilusat ja usun, et ka unustamatut. Ainus asi, mis mulle kogu kontserdi jooksul ei meeldinud, lisaks eelpool nimetatule, oli klaver. Mulle ei ole kunagi klaveri heli meeldinud. Minu meelest teeb süntesaator, mis muidugi on samuti klaver, tunduvalt paremat heli.
Nüüd siis aga video, mille monteerimine võttis mul aega ligikaudu 5-6 tundi, valitud klippidest, mis minu meelest olid jäädvustamist väärt ja mida tasus vaatamiseks-kuulamiseks siiagi blogisse lisada. Alljärgnevast videost leiate mõne tuntud pala ja väga hea taustamuusikaga tantsud, mida esitasid 9.klassi õpilastest tiba pisemad. Nii et head vaatamist ja arvamused-kommentaarid video, muidugi ka teksti kohta on oodatud kommentaariumis.
Ahjaa, ärge tehke välja video alguses olevast introst, kuhu kahe teksti vahele panin kuvama mõningate muudetud teleseriaalide introde klipid. Just nendest, mis minu meelest on mul kõige paremini õnnestunud (MacGyver, Walker – Texase korravalvur, Lindprii, A-Rühm, kuigi viimane ei ole just kõige õnnestunum. Sellest veel õnnestunum on “Sõprade” intro). Seega alates selle postituse videodest lisan igale uuele videole ette värskelt, alles mõni nädal tagasi valminud intro, mis ei ole küll see, mida mina soovisin ja ootasin… Küll ühel hetkel teen uuesti ja paremini. Ma loodan 
Eks kuidagi pean ju oma videod isikupärasemaks muutma, milleks sobib just intro. Kas te ei arva seda?
Lisasin huvipärast, nii katse eesmärgil videole paanika diskol efekti, mis selle veidi ära rikkus. See algab ajast 4:40 ja kestab umbes 17-18 sekundit. Samuti lisasin subtiitritena inglisekeelse laulu esitamise ajaks laulu sõnad, et oleks lihtsam sõnu jälgida
Ja nii mööduski nädalavahetuse algus ja selle keskpaik. Uue nädala algus ehk siis eilne, teisipäev kulus nende kahe videode monteerimise peale, neist viimase, just selle kontserdi monteerimine võttis aega pea et 5-6 tundi.
“Tule taevas appi!” oleks teiselt planeedilt pärit Ansipi kommentaar sellele teemale, eriti kindlasti eelviimase lause peale