Järjekordne artikkel, mille blogisse sissekandmise ja avaldamise perekonnasisese surmajuhtumi tõttu edasi lükkasin (seepärast oligi blogi 21.01.-27.01 ajutiselt suletud), sellest, kuidas ma, Master X või Mupsik või Pisike Töllmokk või kuidas keegi mind nimetab, köögi toimkonda sattusin. Muidugi omal vabal soovil, ilma kellegi käsuta.
Niisiis alustasin laupäeva või pühapäeva (täpset päeva ei mäleta 
) öösel, kui kell näitas kahteteiskut, oma elu esimese tavalise koogi valmistamist. Vähemalt üritasin.
Taaskord sai võetud abiks kollane kauss, mis aitas mind ka mu elu esimeste küpsiste valmistamisel mõned päevad tagasi.
Kapist sai välja toodud nisujahu ja pruun jahu, sool ja suhkur, külmkapist 100 g šokolaad, mis sisaldas pähkleid, ja moos ning kraanist sai toodud vett, kuigi oleksin eelistanud piima, mida kahjuks polnud, munad ja küpsetuspaber.
Ja siis alustasin: esmalt valasin kaussi pool pakki jahu, seejärel panin juurde 4 muna ja segasin korralikult ära. Siis sai juurde valatud vett, segades jahu ja munamassi veega kokku. Kui möks paras, ei olnud liialt paks ega vedel, selline paras, lisasin sekka veidi pruunijahu, millest tegin küpsiseid, soola ja suhkrut. Siis segasin jälle.
Kõik korras nagu mitte Norras, vaid Andorras, sulatas Armsake ~ 50 g šokolaadi (lihtsalt huvipärast, et näha, mis saab). Soks sulatatud sai see tainasse pandud ja taaskord segatud.
Tainal oli ilmet.
Ühel hetkel valasin selle vormi, mida Rando laenas ja kuhu eelnevalt olin valmis pannud küpsetuspaberi.
Tainas sai vormis võrdselt ühtlaselt siledaks ja ühekõrguseks silutud, nii et tainas oli igati poolt võrdsel kõrgusel ja sile igast nurgast nagu tisleri käe all valminud veel lakkimata uks või aknaraam.
Seejärel sai peale pandud moos, mida olin eelnevalt Armsakese soovil seganud suhkruga. Moosi peale omakorda sai pandud ülejäänud tainas, mida kahjuks jäi veidi puudu.
Ahi oli kuum, umbes 150 kraadi juures, et tainas saaks kena küpsuse ka põhjast.
Aja möödudes sai nuppu keeratud ühe nõksu võrra kõrgemale ehk 3.tasemele, kus kuumust peaks olema 200 kraadi. Kooki kontrollisime Armsakesega kordamööda.
Lõhnad, mis tulid ahjust, olid head. Küpsetis oli ahjus kuskil 40-50 min. Väike osa koogist, imepisike osa, paar ümmargust laiku, läks küll kõrbema, kuid see oli nii väike osa, et sellest lihtsalt ei tasunud välja teha.
Kook oli üsna hea ja söödav.
Esimese korra kohta ei ole tulemus sugugi paha.
Selline oligi minu kokkamisöö Õhtuköögis. Ainus väike äpardus oli moosis – liiga vedel oli. Seetõttu oli kooki praktiliselt võimatu taldrikule tõsta. Ent see oli see kõige pisem probleem, mille pärast muretsema kindlasti ei pea.
