“Palgamõrvar” (“Hitman”) on samanimelise ülieduka arvutimängu alusel loodud tempokas action-film, mille peaosas särab Timothy Olyphant (“The Girl Next Door”, “Hitman 2”) ja režissööri toolis istub Xavier Gens.
Mu esimene kokkupuude Agent 47-ga oli mängus “Hitman: Blood Money”, mille 2008. aasta sügisel, kuskil septembri keskpaigas Saaremaa Kaubamajast ostsin, kuna see oli sel hetkel suht odav. Mängu tutvustus oli väga väljakutsuv, seetõttu otsustasin mängu ära proovida. Ja ma ei kahetse oma otsust. Mitte küll kohe, aga suht lühikse aja jooksul sai minust selle mängu ja Agent 47 suur austaja. Juhtus aga nii, et juhuslikult, ise nii täpselt ei mäletagi millal, aga usun, et nägin YouTube’st filmi “Hitman” treilerit. Hakkasin siis mõtlema, kas tõesti on selle mängu põhjal tehtud ka film? Ja nii see tõesti on! Mullu, vist detsembris, sain selle filmi esmakordselt ka arvutis ära nähtud.
Agent 47 (Olyphant) on tipptasemel maailma surmavaim palgamõrvar, kelle tähtsaimaks relvaks on tema raudsed närvid, mis aitavad ta alati välja ka täiesti võimatutest situatsioonidest. Sel mehel puudub nimi, 47 on ta kuklale tätoveeritud triipkoodi kaks viimast numbrit. Külmaverelisest kütist saab aga tagaaetav, kui 47 segatakse räpase riigipöörde telgitagustesse. Nüüd peab mees põgenema läbi Ida-Euroopa, kannul korraga nii Interpol kui Vene sõjaväeluure. Ta eesmärgiks on leida need, kes ta süüdlaseks lavastasid ning põhjus, miks teda kõrvaldada tahetakse. Kusjuures pole suurimaks takistuseks 47 ellujäämisele mitte vastase ülekaalukad jõud, vaid hoopis kahtlase taustaga kaunitar (Olga Kurilenko), kes tekitab tema kalgistunud hinges täiesti uusi ja ootamatuid tundeid…
Peaaegu selline on filmi tutvustus. Kui “A-Rühma” filmis kahjuks pettusin, siis selles mitte. Väga paljudel saitidel, ka foorumites on arutletud, et Timothy ei sobinud Agent 47 rolli. Tema asemel pakuti enamuse poolt välja Jason Statham’i, ka Bruce Willis käis kuskilt leheküljelt läbi. Minu arust sobis Olyphant sellesse rolli ideaalselt.
Filmis on nii mõningaid kohti, mis mulle meeldisid ja enim muljet avaldasid. Esimeseks oli mõõgavõitlus nelja palgamõrvari vahel, nende hulgas ka 47, keda tegelikult rajalt maha võtta taheti; teiseks oli äärmiselt põnev, kohati isegi cool näha Mr. 47 tõelist ettevalmidust igaks olukorraks. Tema korraldatud plahvatus politsei eriüksusele hotellis, kus ta viibis, oli eht Mis veel meeldis, natukene naljakas koht oli ka tema sisenemine akna kaudu ja kõie abil ülemise korruse hotellitoast allpool olevasse tuppa, kus kaks last “Hitmani” mängisid. Olen lugenud, et paljudele see koht ei meeldi, nende arust ülepaisutatud, aga mulle meeldis. Mäletan, et esmakordsel vaatamisel kerisin BS Player’it alati veidikene tagasi ja vaatasin seda kohta aina uuesti ja uuesti. See mõnus koht, tibakene ka naljakas Samas mõtlesin ka sellele: kui selline juhus oleks olnud päriselt, siis mida need lapsed teinud oleksid, kui nad mängivad “Hitmani”, aga järsku lendab nende aknast sisse mees, kes nende laste arvates on kõigest väljamõeldis?!
Paljusid vaatajaid on häirinud filmi juures seegi, et mees kaitseb naisterahvast (Olga Kurylenko) võimalike ohtude eest. Nõustun! 47 oli siiski tunneteta proff palgamõrvar, kes tegi oma tööd korralikult, kus ei olnud tunnistajaid (kui oli, siis bang-bang). Järelikult ei oleks mees saanud hoolida mingist võõrast tšikist. Aga noh, mind see ei häiri. Veel meeldis mulle seegi, et filmis kasutatud paljusid võtteid, mis mängu(de)s mängijatele avanenud on: kuul otse pähe, mürgitamine, fiber wire. Oskus maskeerida ennast kelleks tahes.
See supermõnna film ja vaataksin alati uuesti, kui mõni Eesti telekanalitest seda näitama peaks.
Arvestades näitlejate ja meeskonna head tööd, stsenaariumi, mis oleks siiski võinud olla veidikene parem, pinget, mis filmi vaadates nii mõnelgi korral ilmema hakkab, hindaksin filmi 8/10.
Veel arvustusi teistelt blogijatelt:
- Zmurffi arvamus blogis Filmisilm
- Bruno arvamus blogis 13-Street FilmiBlog (Ohoo! Ühine maitse meil, isegi hinne peaaegu sama)