Päris hea tunne on alustada seda postitust “Merineitside” (“H2O – Just Add Water”) tunnusloo “No Ordinary Girl”, mille esitajaks on Ellie Henderson, saatel. Super lugu on, Ellie oskab seda suurepäraselt esitada… Ja tema hääl… Splendid… Lihtsalt võrratu.
Aga see selleks. Minu õnneks pakuti mulle nädal tagasi esmaspäeval taaskord tööd, mille muidugi vastu võtsin. Veidi kaugel mu kodust, aga mis seal ikka. Hommikuti, umbes 7.30 ongi hea jalutada. Jama oli ainult selles, et tööle jalutamine ja töölt tagasi tulemine ei olnud iga päev just meeldiv, kuna mitu päeva tuiskas lund, puhus tugev tuul, korter oli nagu külmkapp, ainult et sügavkülm puudub 
Ja nädala lõpus, kui vihma hakkas kallama, olid teed niivõrd jääs ja libedad, et mõtlesin endamisi üks hommik, et oleks mul uisud Saaremaal, mitte Hallistes, siis uisutaksin end tööle. Aga mida ei ole, vot, seda ei ole. Esmaspäeval oli viimane tööpäev, lõppes veidi varem kui esialgu plaaniti, aga mis seal’s ikka. See on mõnus töö, mulle meeldib. Juba seetõttu, et inimestega saab suhelda. Mõne inimesega on küll tüütu suhelda, see-eest mõne teisega täiesti lõbus, eriti kui klient hakkab rääkima teema(de)l, millest ka mina midagi mõikan ja vastu oskan rääkida. Siis leidub veel inimesi, kes harva käivad, aga toovad korraga suure koguse varandust. Ja veel üks sort inimesi, kes tulevad isegi ühe pudeli pärast, lootes et ehk saab 6 eurosendi (0.93 kr.) eest suitsupaki kätte. Ei, ei saa. Kõige odavam suitsupakk maksab 29 krooni ehk 1.85 euri. Nädala aja jooksul käis üks naisterahvas mitu korda päevas varandust toomas, et kuidagi, maksku mis maksab, vähemalt 1.85 eurot kätte teenida. Aga ei, ei vedanud välja. Alati jäi veidi puudu. Ning siis olid veel mingid tatikad, nii kuuenda klassi poisid ehk, kes otsustasid ühe pudeli masinasse panna, aga siis kibekiirelt uttu tõmmata, raha selle eest saamata. Nu ja mina? Ei maa’p hakanud neile järgi jooksma. Eks ise teavad. Üks lahe seik toimus siiski laupäeval, kui mõtlesin, et küsin MSN-i kaudu, mida Priit & Elen teevad. Aga vastajaks oli hoopiski keegi Tiit, kelle kirjastiil, mida ma siin kirjeldama ei hakka, oli sama, mis Priidul. Nii ma leidsingi vahelduseks tegevuse ja tögasin teda. Ma ei suutnud uskuda, et Priit ei ole Tiit. Minu jaoks oli lõbu ja nalja nabani. Suutsin vist mehe välja vihastada.
Täna käisin ka Eesti Energiast ja Elamute Hooldusest läbi. EE-sse viisin näidu ära ja KEH-st uurisin, suur siis arve on. Ei olegi kuigi suur. Nagu tavaliselt. Ja enne selle artikli kirjutamist käisin ka Rae poes. Nagu juba tavaks saanud alates jaanuari algusest, maksin eurodes. Aga ei oleks uskunud, ei oleks selle peale tulnudki, et poes kontrollitakse, ega kliendi antud paberraha ei ole valeraha, sest kui oleks olnud valeraha, oleks kohal olnud politsei, kes oleks uurinud, kas valeraha on ikka valeraha, kuna minu käes oleks siis olnud valeraha, mis poes osutuks valerahaks.
Siis eile sain ka empsi paki kätte, mille ta Viljandis kella viiese Kuressaare bussi peale pani. Sain mõningad soovitud esemed kätte, mis eluks vajalikud on, nende seas mõned teksad ja isegi panni, kuna mu praegune pann näib olevat veidi vana, sest näiteks pannkooki sellega teha ei saa. Eks mingil ajal proovin empsi saadetud panniga kooki teha. Vaatan, kas õnnestub. Nu ja kui ei õnnestu, siis oma järgmises postituses kirun uue panni maapõhja 
Uue “Kutsuge Cobra 11” mängu, “Crash Time 3”, mille lingi mulle Madis andis, tõmbasin uTorrentiga pühapäeva öösel arvutisse ja siiamaani näib kenasti töötavat. Mäng pole iseenesest sugugi halb, aga võiks olla veidi sarnasem sarjale. Näiteks võiks saada mehega, kas Beni või Semiriga liikuda, teha tõelist uurija tööd, küsitleda inimesi, ajada kõige hullemaid pätte ja kaabakaid mööda aedu joostes taga jne. Kuid kes teab, ehk kunagi tehakse mäng ka niiviisi. Ja kui tehakse, siis kaldun arvama, et minu silmad seda enam ei näe ja kõrvad ei kuule.
Nii kurb kui see ka ei oleks, pean täna lõpetama, kuna mul kui ebanormaalsel poisil, nagu ma olen, kes ma tulen sügavast sinisest merest, ei ole enam midagi kribada.
Aga prääga tadaa, pakaa ja tsjaooo!!!!!
«Elu pole ootused, vaid lõputud võitlused!»
«Elu pole ootused, vaid lõputud võitlused!»