Allikas: http://www.clipartkid.com/no-alcohol-no-drugs-cliparts/
Leian, et ei saa jätta sel teemal kaasa rääkimata. Nimelt sai kuskil kuu aega (või oli see kaks kuud? 
) tagasi alguse üleriigiline aktsioon, et mitte enam müüa alkoholivaba õlut, siidrit ja veini alaealistele. Aktsiooniga on kaasa läinud Olerex, Statoil, ABC Supermarkets, Coop, Kaubamaja, Prisma Peremarket, Rimi, Selver ja teised bla bla blad.
Samuti ei müüda alaealistele komme, mis sisaldavad vedelal kujul alkoholi või mille tootja ei pea toodet sobilikuks alla 18aastastele. Peaksin kohe mainima, et olen sellega – alkoholivabade jookide müümisega – mingil määral isegi päri. Ei vaidle praegu veel vastu. Nad ei ole küll alkoholid, siiski tuleks jätta meelde või veel parem – pealuuse raiuda fakt, et enamus mitte alkohoolsed joogid siiski sisaldavad alkoholi kuni tootja poolt mainitud protsendini, kuid teevad kaudset suunamist reaalsete alkoholijookide juurde, olgu selleks siis õlu, vein või siider või mistahes muu alkohoolne jook. Siiski on üks aga minu päri olemises. Nimelt on ju keelustatud ainult alkoholivaba siider, õlu, vein, kuid keelatud peaks olema ka lastešampus, sest õige šampus on hoopis alkohol, mis enamasti on kangemad kui Säästu joodikute Walter. Seega antakse juba lastele varasest east märku või tehakse kaudset või varjatud suunamist sellele, et võid tulevikus mitte õlle ega siidriga, vaid päris šampusega, milles on reaalselt alkohol sees, rauda manustama hakata. Aga vaat’ et hoidud õllest, siidrist ja Žiguli mootoriõlist 
. Minu meelest ei ole see õige. Lähenemine on vale! Jah, saan aru, et eesmärk on üllas ja hoida ära laste teekonda alkoholi ja ilmselt ka hilisema alkoholismi juurde, kuid selleks tuleks valida õige teekond. Ei saa keelustada ainult teatud sorti jooke, sest nende nimi – õlu, siider, vein – viitab tavaliselt alkoholile, vaid tähelepanu tuleks pöörata kõikidele jookidele, milles kas või törtsukene on alkoholi. Siin tooksingi välja järgmise joogi: kali, mis minu meelest samuti keelustada tuleks, sest enamuses poes müüdavates kaljades on alkoholisisaldus kuni 0,8% (olenevalt tootjast) mahust (kodus tehtud kaljadel ilmselt on see null või maksimaalselt kuni 0,3%), mis on omakorda suurem, kui näiteks enamus alkoholivabades õlledes (alkovaba õlledes tavaliselt kuni 0,5%). Seega ei näe mina poekettide tähtsustamises müüa mitte alkohoolset õlut, veini ja siidrit kuigi tõsiselt võetavana, sest teised alkoholivabad joogid, mis reaalselt sisaldavad alkoholi, on samamoodi väljakutsuva hõnguga päris alkoholi suunas. Kui Kaupmeeste Liit ja aktsiooniga liitunud poeketid tõepoolest tahavad luua vastutustundlikku müüki ja hoida sellega lisaks noorte tervise rikkumisega uute alkohoolikute teket tuleks keelustada alaealistele kõikide järgnevate alkoholivabade jookide müük: õlu, siider, vein, kali ja alkoholivaba viski, viin ja lastešampus, milles alkoholisisaldus igal juhul on null ning teiste jookide müük.
Ja kui veel pikemalt mõelda, siis tuleks ju kõik poes müüdav keelata mitte ainult alaealistele, vaid ka täisealistele, isegi loomatoit tuleb keelustada, sest igas poes müüdavas tootes on sees erinevat sorti kemikaale ja muidu hämaraid lisandeid, mida inimorganism (ja loomade organism) võib-olla saada üldse ei tohiks. Seega isegi poest tavalist šokolaadi ostes rikume oma tervist, sest nendes on sees erinevad maitse- ja lõhnaained, emulgaatorid, toiduvärvid jne. Ka limonaadi võiks keelustada, sest isegi nendes võib olla törts alkoholi, kuigi selle kogus on mikropisike, rääkimata süsihappegaasist, mis väidetavalt raskendab hapniku omastatavust (ei tea, kas see ka nii on? ). Erilist tähelepanu tuleks pöörata Coca-Colale, kuna tema erinevate kemikaalide sisaldus on niivõrd lai ja suur nagu Läänemeri, et need tapavad inimese organismi ning segavad organismi loomulikku tööd. Minu usun, et Coca-Cola on isegi kahjulikum kui õlu. Seega tuleks mõelda ka nende jookide keelustamisele, milles leidub rohkem keemiat kui auto mootoriõlis.
Muidugi teisalt vaadates või mõeldes, kuigi lähen vastuollu oma eelneva kirjutusega, ei tohiks ühtegi alkovaba jooki keelustada, sest esiteks on need minule teadaolevalt vastuolus alkoholiseadusega, mille kohaselt ei tohi alaealisele müüa ega osta mistahes alkohoolset jooki. Siinkohal tasuks ära märkimist seegi, et alkoholiks loetakse jooki, mille alkoholisisaldus mahu kohta on 1,2% või rohkem. Järelikult alla selle mahu jäävad joogid ei ole alkoholid ning seaduse järgi nende müük alaealistele vist keelatud ei ole.
Võtsin antud teemal ühendust ka Tarbijakaitseametist Tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetskiga, kellele esitasin järgmised küsimused:
- Kas poekettidel on seaduslikult selline alus üldse olemas? Kui ei, siis mis seaduse või reegli alusel nad sellise otsuse vastu võtta ja poodides kehtestada tohtisid?
- Kas alkoholivaba jooke, mis tavaliselt on alkohoolsed, võib müüa seaduse järgi alaealistele ning kas poemüüjal on õigus küsida selle ostmisel dokumenti (nt. minul, kes ma olen …), arvestades, et tegemist ei ole ju alkoholiga?
- Kas poodidel on mingi seaduslik alus keelata alaealistele müüa alkoholikomme, kui need sisaldavad vedelal kujul alkoholi või mille tootja ei pea toodet sobilikuks alaealistele? Kui ei ole, siis mis seaduse või reegli alusel nad sellise otsuse vastu võivad võtta ja poodides kehtestada?
Vastus oli järgmine:
Vastus tuli kohati üllatav, kuna ootasin hoopis veidi teisel kujul seda. Seega neid lahates saaks vastuste põhjal väita, et:
- Alkoholivaba õlut, siidrit, veini jms. ostes on müüjal siiski õigus ja kliendil kohustus esitada isikut tõendav dokument.
- Seda juba tean, et müüjal on õigus alkoholi müümisest keelduda, kui on vanuses kahtlus ning isikul puudub antud hetkel isikut tõendav dokument ning et müüjal on keelatud müüa alkoholi joobes isikule.
- Küsimus, mille ma, kurat, siiski küsimata unustasin, oli, mis protsendist jooki alkoholiks loetakse. Siiski alkoholiseadus § 2 ütleb järgmist:
- Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.
- Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist.
- Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi.
- Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud.
- Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi.
- Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
- Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
- Etanoolisisaldus on alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20 ºC mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril.
Nii et alkoholiseadus ja Tarbijakaitseamet ütlevad ära põhiasjad, mida oli vaja teada. Kusjuures alkoholiseadusest ei leidnud mina ühtegi sõna ega lauset alkoholivaba jookide, mis tavaliselt on alkoholid, ega toidu(aine) alkohoolse sisalduse kohta. Seega järelikult, nagu mina aru saan, on poekoettidel olemas seaduslik alus sellise otsuse elluviimiseks ja poodides kehtestamiseks.
Vat selline teema seekord 
Mida aga arvate sellest teemast Teie? Jagage oma arvamust ja poolt- ning vastuargumente või väiteid kommentaariumis või blogi Facebooki lehel facebook.com/muleioleblogi