/ veebruar 14, 2012/ Inimesed & ühiskond/ 0 kommentaari

Väljas on armas lumesajune ilm. Kogu Eestimaa maastikku on enda hõlma alla võtnud väikeste jääkristallide kogumik… Täna oli lumel valitud maha tulemiseks õige päev, sest lume sära ja valgus peaks 14. veebruari, Sõbrapäeva, mis Eestisse jõudis Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul, tegema veelgi erilisemaks ja uhkemaks.
Nii nagu on lumesadu Maa loomisest saadik paika pandud, nii on minul juba 3.aastat traditsiooniks avaldada üks lihtne Sõbrapäeva teemaline postitus, kus soovin kõike paremat oma sõpradele, kes on mulle tähtsamad kui kalliskivid või kullakamakad. Võrreldes eelmise aasta nimekirjaga ei ole selle aasta Sõbranimekirjas erilisi muudatusi, kui mõned üksikud nimed välja arvata.

Kindlasti on inimesi, kes sellest päevast karvavõrdki ei hooli, leides, et see on üks mõttetu päev. Jah, mingil määral võib ju neil isegi õigus olla, kui vaadata sõprust vaatepunktist, et häid sõpru tuleks meeles pidada aastaringselt, mitte ainult veebruarikuu 14. päeval. Teisest küljest on see päev paljudele just tähtis, kuna siis peetakse sõpru meeles erilisemalt. See oleks päev, kus soovitakse neile head sõbrapäeva ning antakse mingil moel märku, et oma sõprade jaoks ollakse alati olemas. Nii kurbuse- kui rõõmuhetkedel. Ka siis, kui lihtsalt soovitakse ajada juttu, teha nalju, mis “ei ole võimalikud”.
Oleks ilus kinkida sõpradele midagi ilusat, näiteks sõbrapäeva kaart kena luuletusega, või midagi head ja maitsvat, näiteks Milka või Kalevi šokolaad. Kuid on see siis tähtis? Kõige tähtsam peaks olema mitte kinkide saamine, vaid meelespidamine. Piisab ühest ainsast lausest, et muuta sõbra päev palju rõõmsamaks. Ning soovijale peaks enam silma särama lööma olukord, kus on selgelt näha, et lähedased on rõõmsad, et neid peeti meeles.

Kahjuks lähevad inimesed omavahel riidu tihedamini kui võiks. Seda juhtub muidugi ka peenemates restoranides. Kuid isegi riiu puhul ei tasuks sõpradele öelda midagi, mida hiljem kahetsed. Halvasti öeldud sõna või lause võib tekitada haava, mida (hiljem) on väga raske kokku lappida.
Mina isiklikult leian, et sõbrad on väärtuslikumad kui kuld või kalliskivi. Nad on ajavad meid naerma ja on meile toeks. Nad on valmis meid alati kuulama, kui me neid vajame, nad toetavad meid, avavad meile oma südame, kui sina avad neile oma südame. Sõber ei hooli, kas oled rikas või vaene, tark või loll. Sõber on see, kes võtab sind sellisena, nagu oled ega soovi sind muuta kellekski, kes sa tegelikult ei ole. Käitu sina oma sõpradega samuti ja võid olla kindel, et su sõbrad ei kao su elust kuhugi!

Ka minu elus on olemas toredad ja väga vahvad inimesed, kes on on alati jäänud iseendaks ja mis peamine – nad on jäänud inimesteks. Midagi enamat ma sõpradelt ei ootakski. Siin kohal sooviksingi  tervitada järgmisi isikuid: M & M & M, Marko ja Annely A., Priit ja Elen M., Rando ja Evelin S., Aivi K. ja Kaie A., Risto R. ja Kuno K., Kirsika V. ja Airi R., Rasmus R. ja Ando L., Neiu K ning Anne-Mai Ü., Rein A. ning Janis M., Erle R. ja Tiina F. ning Kersti K ja kindlasti Reine R. ning Kerly K.

Hoidkem siis südamed avatuna ja meeled puhtana, kuid jäägem siiski inimesteks!
Jäägem sõpradeks! Ilusat Sõbrapäeva!

PS! Pilt on võetud aadressilt cartoons007.blogspot.com.
Kui soovite postituses olevat pilti oma arvuti taustapildiks, võite selle alla laadida siit.

Jagage postitust

Kommenteeri