Päikene paistab ja lõokene lõõrib, kätte on jõudnud suvi.
Ja nii ongi! Ma ei ole küll ammu-ammu midagi kirjutanud, terve juunikuu lausa, häbi häbi mulle, aga see selleks. Nüüd tuleb hoopiski loota ja uskuda, et see suvi tuleb parem ja ilusam, kui eelmine. Siiamaani mulle tundub, et nii on. Väljas on soe, päike paistab, vesi sillerdab nagu kalliskivi päikesekiirte käes. Ja muidugi loodus rõkkab oma iluga. Muidugi selleks, et loodus oleks ilus, õhk, mida hingame, oleks värske ja puhas. Selleks peame meie, inimesed, sellele kaasa aitama. Peame aitama loodust puhtana hoidma.
Ja nii lühikeseks minu juulikuu esimene postitus jääbki. Kelle rõõmuks, kelle kurvastuseks. Kuid et te kurbust ei tunneks, teie tuju soovib parandada Mati “Nuudel” Nuude (nagu ma teda ikka kutsunud olen: Nuudel) oma särava suvelooga.
Ja pidage meelest üht: kuna on suvi, siis võtke sellest viimast, enne kui sügis ja talv peale tuleb. Seega – tehke midagi kasulikku kogu suve, ärge raisake päevavalgust!
«Nad kõik teadsid mu nime, kuid keegi ei kuulnud mu muusikat – ma ei näe välja samasugune»
«Nad kõik teadsid mu nime, kuid keegi ei kuulnud mu muusikat – ma ei näe välja samasugune»