Birgit Õigemeel
Eelmisel aastal Rootsi ja sel aastal Taani on teinud ajalugu: Rootsi võidust on möödus 14 aastat ja Taani omast 13, Eesti sai oma esimese ajaloolise võidu 12aastat tagasi, kui Tanel Padar ja Dave Benton koos 2XL-ga (Soul Militia) panid 2001.aastal Eurovisiooni peale pinevat hääletust Taaniga võideldes lukku. Ja peale Taani võidu väljakuulutamist avastasin ühtäkki oma peas tiirlevaid mõtteid, kas tõesti võib ajalugu korduda, nii nagu see juhtus 12-14-aastat tagasi?. Sest, nagu mainitud, siis 1999.aastal võitis Eurovisiooni Rootsi ja 2000.aastal, kui võistlus toimus Rootsis Stockholmis, läks võit Taani, 2001.aastal aga Eestisse.
Eile oli sama lugu: võistlus toimus Rootsis, seekord siis Malmös Malmö Arenal ja võit läks, nagu ennustati, suurfavoriidile Taani. Kas järgmine aasta on taaskord Eesti kord?
Eilsel võistlusel osales kokku 39 riiki, neist finaali pääses 26 (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ukraina, Island, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Malta, Moldova, Norra, Rumeenia, Venemaa, Hispaania, Rootsi, Holland, Ukraina, Suurbritannia), nende seas ka Eesti, kes I poolfinaalist pääses finaali viimasena ehk kümnendana, finaalis oli Birgiti esinemisjärjekorraks 7.
Punkte kogusid enim Taani (281 punkti), Aserbaidžaan (234 punkti), Ukraina (214 punkti), Norra (191 punkti) ja Venemaa (174 punkti). Eesti saavutas kaks korda halvema tulemuse kui poolfinaalis – 19. punktiga 20 koht.
Birgiti etteaste oli fenomenaalne. Tema hääl oli võimas, kleit ilus. Ta liikus laval, mis oli väga hea. Suitsust ei öelnud ka finaalis delegatsioon ära. Ja tema võimas kõrge noot, kui muusika jäi hetkeks vakka – ja jätkus siis mõne sekundi pärast (pean silmas kohta, mis algab ajast 2.30 ja kestab kuskil 2-3 sekundit). Jah, see on hea koht, väga hea ja võimas, aga poolfinaalis oli see tunduvalt parem. Juba see avaldas poolfinaalis muljet, et just kirjeldatud kõrge noodi hoidis ta paar sekundit elavana kõrvale vaadates, mis minu meelet oli väga hea. Kahjuks finaalis ta nii ei teinud. Ja minu jaoks oli osa loost kadunud 
(Poolfinaal: www.youtube.com/watch?v=bLOunvCYRkM).
Poolfinaalis meeldis mulle Venemaa lugu, kuid üha rohkem hakkas mulle meeldima Malta laul. Selline huvitav ja omapärane. Samuti oli istuv pillimees väga sobilik. Lisas juurde ainult positiivsust. Ning sõnad, need olid head, aga viis oli väga huvitav. Minu jaoks omapärane. Jääb meelde ja eristub teistest. Leian, et isego rohkem, kui Taani lugu, mis minu maitsega kokku ei lange. Väga igav oli. Laulja võib ju kena olla, aga laul oli liiga igav.
Lugesin tükk aega peale Eurovisiooni lõppu erinevate meediaväljaannete kajastusi. Ja Õhtulehest leidsin ühel hetkel, et Birgit sattus ka oma mõtetega selle huvitava nüansi suunas, kuhu mina võitjat teada saades – kas kordub ajalugu ja järgmisel aastal võidab Eesti?
Sel juhul ei oleks Eesti enam esimene endine Nõukogude Liidu riik, kes Eurovisiooni võitnud, vaid esimene endine Nõukogude Liidu riik, kes Eurovisiooni võitnud kaks korda 
Vat see oleks juba midagi, midagi tõeliselt vahvat! Loodame, et nii ka juhtub!
Selline kolmeosaline lühikajastused 2013.aasta Eurovisiooni Lauluvõistluselt.
Sel aastal sellised lood ja tegemised ja laulud, järgmisel aastal teistsugused!
Birgiti foto pärineb Eesti Päevalehest: www.epl.ee.
Siin aga veel kord Eesti esindaja Birgiti esinemine finaalis seitsmendana.
Kohtumiseni 2014.aastal!