Täna nägin töö juures Vendade Grimmide muinasjuttu “Prints-Konn” (“The Frog Prince”) 1999.aasta versiooni, mis väga meeldis. Armas ja südamlik lugu printsist, kes kurja nõia poolt on muudetud konnaks. Ühel päeval aga kohtub ta printsessiga, kes kaotab tema tiiki oma kuldpalli. Vastutasuks sõpruse eest on nõus Prints-Konn palli tiigi põhjast ära tooma, kuid neiu petab loomakest ning ei täida antud lubadusi. Printsess aga ei oska aimatagi, et vaene petetud loomakene läheb printsessile lossi järele lootuses, et neiu peaks antud lubadusi.
Kõigest sellest saab teada printsessi isa, aus lossi peremees, kes paneb oma tütrele karmi kohustuse lubadused täita.
See on südamlik ja veidi humoorikas muinasjutt noorest printsessist, kes sooviks leida õnne ja armastust, ning Prints-Konnast, kes soovib saada pintsessi sõbraks, eelkõige aga inimeseks. Sobib vaatamiseks mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele.
Mina vaatasin eestikeelset versiooni (inglise keelsest natukene YouTubest) ja tõden ausalt, et mulle meeldib eestikeelne rohkem. Eriti hästi on peale loetud konna osa.
Mind aga tabas positiivne üllatus lõputiitrites, kui kõlas imeilus, aga lühike lugu Jasmine Gamliel’ilt, mille videosaidilt ka üles otsisin ja siia blogisse lisasin (ärge laske end häirida väikesest saksakeelsest pausist). Kui keegi teab, mis on antud loo nimi, andke teada.
1999.aasta muinasjutu inglisekeelset versiooni saab vaadata YouTubest