Peaaegu 10aastat on on möödunud Austraalia ajakirjaniku Charlotte Willise artiklist, kus ta kirjutas teleseriaalide teemalauludest, mida keegi unustada ei suuda. Seda omal ajal vahendas Õhtuleht. Ja ega’s ma siis kehvem vend olla ei saanud ja nii tegin minagi eraldi postituse tunnusmeloodiatest. Aga nüüd, kus möödunud 8aastat otsustasin teha esimesele postitusele järje. Siin on paremuse või halvemuse järgi järjestamata palad, mis
Mina ja mu üks suurimaid lemmiktegevusi – filmi või teleseriaali algustiitri ehk intro pikendamine või muutmine – on üle pika aja tagasi pildis . Olen “A-Rühma” kolmandat introt kaalunud ja plaaninud mitmeid kuid, kuid lihtsalt viitsimisest pole sellega söandanud tegeleda. Kuu aega tagasi võtsin end kokku, au ja kiitus mulle , ja tegin selle ära. Esmalt, nagu ikka, tuli alustada
Nädala alguses, aprillikuu viimastel päevadel, raadiot kuulates järsku tärkas mulle pähe mõte üritada kirjutada huumorina mõeldud lõbus luuletus välismaa telekarakteritest ja üldiselt enamasti väljamõeldud kuulsustest (muidugi osade eranditega), kes Eestisse paraadile tulid. Nüüd on luuletus “Tähtede paraad” valmis saanud ning peale mitmeid lõppviimistlusi tuli see selline: Benny Hill ja Mr. Bean, Monica Geller ja Rachel Green. Michael Knight ja
“Võta või jäta” on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks vändatud film ehitusmehest Erikust (Reimo Sagor), kes peale lapse sünnitanud ema (Liis Lass) keeldumist lapse kasvatamisest ja lapse elust osavõtmisest üleöö üksikisaks jääb. Selle aja jooksul kogeb ta emotsioonde ja juhtumisi, mida tal kunagi varem olnud pole. See on lugu mehe keerulisest ja pikast isaks saamise ja kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus
Antud videopostituses tuleb poole tunni jooksul juttu meelelahutuse valdkonda kuuluvast televisioonist ja vanema aja filmidest, mida kahjuks meie kohalikud tasuta ja tasulised telekanalid peale kahtkümmet aastat enam näidata ei soovi . Lisaks on päevakorras Windows Movie Maker, mis tegelikult sugugi ei ole üldse nii halb videotöötlusprogramm, kui seda ekslikult arvatakse . Samuti “kurdan” veidi oma mõned päevad rohkem kui nädal
Mitmeid ja mitmeid päevi tagasi, kui hilisõhtusel ajal polnud enam midagi teha, ka und ei olnud, otsustasime Armsakesega ära vaadata kultusliku USA märulistaari Arnold Schwarzeneggeri naasmisega Hollywoodi filmitööstusesse Überlingeni lennuõnnetusel põhineva põnevusdraama “Kõik, mis juhtub pärast” (“Aftermath”), mille põhistsenaarium räägib ehitusspetsialist Roman Melnyk’st (Schwarzenegger) ning lennujuhtimiskeskuse töötajast Jake Bonanost (Scoot McNairy), kelle eluteed peale kohutavat, kurba ja saatuslikku lennuõnnetust ristuvad
Mõned nädalad tagasi, mis matemaatiliselt teeb peaaegu kokku ühe kuu, kui tekkis soov vaadata midagi head… Ja rahulikku. Mitte mindig põnevikku, vaid rahulikku filmi… Nii saigi vastuvõetud otsus vaadata Steve Martini, Gabriel Byrne, Catherine O’Hara, kes eestlastele peaks olema tuntud “Üksinda Kodus” kahest esimesest filmist Kevini emana, Stephen Baldwini ning Alana Austiniga osades 1994.aasta komöödiasugemetega draamafilmis “Saatusekäänud” (“A Simple Twist