«Kui soovid edasi liikuda kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos»
Ei saa üle ega ümber lükata fakti, et viimasest postitusest on möödas rohkem, kui pool aastat. Häbi-häbi mulle ! Siis, kui sai avaldatud Siga triloogia 5, aga ka Seapoiss Edgari seikluste 4.osa. Üritan end parandada. Ent üle pika aja postitust tehes otsustasin jagada koguni poolteist aastat kogutud postkaarte, mis on mulle saadetud maailma eri paigust. Tänase päevaga kokku olen saatnud
Edgar lippas võimalikult kiiresti sinna, kuhu parasjagu mõttetegevus teda suunas. Peaaegu igast ilmakaarest tuli turvatöötaja ja ainus väljapääs oli välisuks, mille poole Siga kärmelt jooksis, kuid automaatuksed sulgusid Seapoisi ees. Detektiiv ja turvatöötajad on Sea ringi piiranud. „Olete kinnipeetud süüdistatuna valeraha levitamises. Minge kõhuli maha ja asetage sõrad kuklale.” Kinnipeetu viidi poe turvaruumidesse, kus turvaülem Baari Paavo Seapoisiga karmi vestlusesse
Värskelt Paikusel politseieriala lõpetanud noored rattaga patrullpolitseinikud Terasmees ja Ämblikmees seisid Seapoisil teepeal ees. “„Jääge paigale! Võtke kummikud jalast ja lükake need endast eemale, et need viga ei saaks. Seejärel minge kõhuli maha ja asetage sõrad kuklale!“ andsid mehed Edgarile karmi ja otsekohese käsu. Siga kuuletus. Ta läks kõhuli maha, asetas sõrad kuklale teades, et taaskord lüüakse ta sõrad raudade
Üleeile, teisipäeval, kui viimast päeva võtsin klaritromütsiini (antibiootikum) seoses haigestumisega nädal ja paar päeva tagasi pärast esmakordset angiini põdemist, millesse siiani teadmata põhjus(t)el juuli alguses haigestusin ning mida fenoksümetüülpenitsilliiniga (samuti antibiootikum) osaliselt välja sai ravitud, ent täiesti terveks siiski ei saanud, larünginiiti. Kuna teisipäeval oli juba teise haiguslehe ning samuti antibiootikumi võtmise viimane päev otsustasin seda päeva kasutada kuidagi kasulikult
Nädala alguses, aprillikuu viimastel päevadel, raadiot kuulates järsku tärkas mulle pähe mõte üritada kirjutada huumorina mõeldud lõbus luuletus välismaa telekarakteritest ja üldiselt enamasti väljamõeldud kuulsustest (muidugi osade eranditega), kes Eestisse paraadile tulid. Nüüd on luuletus “Tähtede paraad” valmis saanud ning peale mitmeid lõppviimistlusi tuli see selline: Benny Hill ja Mr. Bean, Monica Geller ja Rachel Green. Michael Knight ja
Selle aasta esimeses, ent loodetavasti mitte viimases videopostituses, mis kannab juba järjekorra numbrit seitse, kus avaldan oma isiklikku arvamust ja jagan seisukohta enda mõttemaailma seisukohalt kahel teemal: Apollo Kinost, kus nädal tagasi koos lapsega Apollo Kino korraldatud perepäeval käisin. Ja teine teema on lugu ühest naisest, kes on saanud Eesti esimese kodanikuna saanud loa sõita Šveitsi, et teha seal endaga
“Võta või jäta” on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks vändatud film ehitusmehest Erikust (Reimo Sagor), kes peale lapse sünnitanud ema (Liis Lass) keeldumist lapse kasvatamisest ja lapse elust osavõtmisest üleöö üksikisaks jääb. Selle aja jooksul kogeb ta emotsioonde ja juhtumisi, mida tal kunagi varem olnud pole. See on lugu mehe keerulisest ja pikast isaks saamise ja kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus