«Majanduskriisid ei ole mingusuguse stiihilise protsessi regulaarsed tulemused. Nad on planeeritud võtted, kuidas teatud aegade järel kõik paljaks teha»
Oeh, juba enam kui kuu on möödunud mu viimasest blogipostitusest. Aga nüüd on aeg taas end blogimaailma tagasi tuua. Ja kahel teemal. Esimene neist on Eesti Blogiauhinnad 2017, kuhu blogijad saavad end neile sobivas kategoorias rahvahääletusele kandideerida. Olen võrreldes teiste blogijatega saanud kindlasti vähem kirju, aga olen saanud mõned tüdrukutelt, kes tundsid huvi mu kandidatuuri vastu selle aastasel EBA-l. Vastuseks
Mul ei ole (ja ei olnud ka üleeile ) absull mitte kui midagi teha . Seetõttu olen Osta.ee-s ringi kolanud põhiliselt auto lisaseadmete rubriigis, aga lisaks ka muudes kategooriates, kust kahe rubriigi peale kokku leidsin paljusid oksjoneid, mida jälgida. Mõningad neist vähem vajalikud kui teised, mis juba tähtsamad. Leidsin sealt näiteks ühe väidetavalt töötava Upo külmkapi, mida meil tegelikult vaja
Nüüd, kus oleme looduse üldist tervist hoidnud taaratagastamise näol Moya taarapunkti, poes vorsti ja piima järel käidud ning vorstisaia süües ja juues kõrvale Coca-Colat, mida me tegelikult joome väga harva, ning Armsake köögis toidutoimkonnas askeldamas otsustasin mina parendada ja muuta arvamuspostitust 1988 aasta põnevusfilmile “Punane Kuumus” (“Red Heat”), mille peaosades James “K-9 Suur Koerasõber” Belushi ning USA action-staar Arnold “Alati
Parem hilja, kui mitte kunagi, aga pigem siiski hiljem, kui varem Kõik sai alguse eelmisel aastal, kui aastaks meil oli 2016 (ja mitte 65) ning kui kõik jõulupakkide vahetuses osaleda soovinud blogijad end kirja panid Nullkulu.ee Maryliisi vahendusel ja abil. Lisaks paljudele tunduvalt parematele ja tuntumatele tegijatele panin end kirja minagi, sest tundus hästi vahva ettevõtmine ning oli põnev ootusärevus,
Uus aasta ongi käes. Eelmise nädala reedel plaanitud postitus, mis juba novembrikuust mustandite kaustas tolmu kogub, ja laupäevane postitus ainult minu peas kumavaks mõtteks jäigi, sest jäin tõbiseks, mis paariks-kolmeks päevaks mu silmad rivist viis. Esmaspäevaks sain silmad enam-vähem korda ja paika, ka nohu sain järgnevatel päevadel tunduvalt paremaks, aga täielikult lahti saanud siiani ei ole. Samuti ei ole köhast
Mul oli eelmisel kuul periood, kus und polnud, sest lihtsalt ei olnud und, mistõttu sai Armsakesega vaadatud erinevaid toredaid filme, mille vaatamise ajal Armsake siiski ära vajus ja mis tõttu vaatasin filme üksinda (aga ma ei olnud “Üksinda kodus” ). Lisaks “Kolme ninja” filmide vaatamisele, Hulk Hogani “Lapsehoidja” filmile ning kindlasti veel mingile filmile, mida enam ei mäleta , vaatasin
Lisaks talvekuule ja peatselt saabuvatele jõuludele ei ole kaugel mäe taga ka aastavahetus. See kõige magusam aeg, mil paljud tahaks rakette lasta, ilutulestiku vaatemängu teha ja paugutada nii, et maa must, suitsuhais igal pool üleval ja taevas värvilisem kui spektrivärvid kokku. Paraku on neid, kes ei saa lubada või lihtsalt ei soovi vaatemängu teha, vaid seda lihtsalt vaadata ja nautida.