Eile õhtul vaatasin Kanal 2-s Samuel L. Jacksoni kassahitist põnevusfilmi “Maod lennukis” (“Snakes On A Plane”), mis rääkis FBI agendist (Jackson), kes peab hakkama lennukis võitlema saja surmavaima maoga, ja seoses sellega tuli mulle idee teha nimekiri viiest maailma kõige ohtlikumast maost; Andmed ja enamus fotode allikateks on Wikipedia. Ma ei garanteeri tõlke õigsust inglise keelest eesti keelde. Lisaks Wikipediale
GMC Vandura G-1500 (1983) Laitmatu actioni, romantika ja lakkamatu huumoriga vürtsitatud aegamatu klassika, 80-ndate kultussari “A-Rühm” räägib neljast mehest, kes peale range režiimiga vanglast põgenemist elatavad end palgasõdureina, aidates endast nõrgemaid, abituimaid, jõuetuimaid, paljastades kuritegelikke jõuke ning takistades kurikaeltel oma plaane teostamast. Just selles sarjas kasutati GMC Vandurat A-Rühma bussina, mis kuulub rühma halva käitumisega B.A.-le, kes armastab seda autot
Tere tulemast selle aasta esimesse ja viimasesse novembrikuusse. Õpilased viis päeva koolis käinud peale nädala ajalist puhkust. Nüüd võib kindlalt väita, et miniseelikud on tänavatel selleks aastaks kadunud ja ilmad muutuvad vaikselt järjest külmemateks, kuni lõpuks on atmosfääris temperatuur nii palju alla null kraadi, et saaks tekkida väikeste jääkristallide kogumik, mis rahvale on enim tuntud nime all lumi. Selline valge
Tänane septembrikuu õhtu on veidi tuuline ja tiba külm, aga mulle meeldib. Selles on mitu looduslikku omadust – tuul, külmus, Kuu, pilved -, mis teevad ilma nauditavaks. Kui muidugi osata nautida. Päeval paistis nii ere päike, et ilma päikeseprillideta jää või pimedaks, nüüd aga on taevas vana Kuu, mis mu korteri aknast otse sisse piilub… Ilus ja igati ideaalne õhtu
Praegune maailm on meeletu, meeletu, meeletu maailm. Kõikidel on kusagile kiire: kes kiirustavad peale esimese tööpäeva lõppu teise peale, kes sõidavad reedeti maakodudesse maaelu elama ja maaelu toiminguid tegema. Minul endal muidugi isiklikult otseselt maakodu ei ole, samuti ei jookse mina ühe töö pealt teise juurde, millest veidikene on mingil määral kindlasti kahju. Minu meeletuks, ja veelkord meeletuks maailmaks on
Viimased paar päeva on olnud väga teguderohked, õnneks, olen käinud siin ja seal, näinud teist ja kolmandat, ja olen viibinud iga nurga peal. Eht, eks? Ainult üks asi on mind juba tükk aega vaevanud. Nimelt, teate, ma muidugi loodan, et see ei ole nii, aga mulle on sügavalt näima hakanud, et mul on tekkinud või hakkavad tasapisi välja lööma tunded
Mõnusalt kena ilm oli üleeile: kevadsoojus, mida õues liikudes ilma mingite eranditeta tunda oli, päike, mis terve korteri akendest sisse piilus ja selle, isegi õhtul, mingi kuue ajal veel, kui “Sõprade” järjekordset episoodi vaatasin, valgena hoidis, veidikene tuult, mis juukseid sasis ja puulehti liigutas. Mõelda vaid, et aeg läheb nii kiiresti… Pool märtsikuud juba läbi. Alles oli aastavahetus ja Eesti