«Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatuse suhtes»
Ja ennäe imet – ongi käes kahekümne kuues blogipäev ja teine postitus pildimängu meemist. Nüüd enam reegleid kirja panna pole kohustus, sest olen seda juba teinud esimeses postituses. Siiski, nagu kirjas reeglites, mainin täienduseks enne põhiteksti juurde asumist, et Tikrike veebiaadressiga tikriblogi.net, kellele eile esimene kutse saadetud sai, sellest keeldus. Seetõttu sai uus kutse saadetud neiule nimega Pilleriin Täht, kelle
Üle pika aja – tevitused, head lugejad ja tere kõikidele, kes külastavad lehekülge esimest korda lihtsalt teinekord eksivad siiakanti, Blogi tänava osasse, kus asetseb Mul ei ole blogi peakontor. Mõtlesin siin natukene, arutledes veidi ka Crennaga, mida tema antud ideest arvab, kuid tema vahtis oma suurte armsate silmadega mulle otsa, keeras korra pead vasakule ja siis paremale, et kontrollida, kas
Pisike lühiõpetus, keda peaks huvitama, kuidas muuta skinne ja treilereid simulatsioonimängus “Euro Truck Simulator 2”. Tegemist on tõesti imelihtsa, kuid tõenäoliselt veidi aeganõudva tegevusega, tuleb end ainult kokku võtta ja proovida. Ja siis ka õnnestub. Kui mitte esimesel ega teisel korral, siis kolmandal ikka Esmalt on vaja programmi, mis avaks .dds failid. Selleks sobiks suurepäraselt tasuta tarkvara DXTBmp, mille saab
Ahoi head lugejad! Mina olen Crenna, mille uus peremees Ailar ja uus perenaine Armsake panid, kahekuune kutsikas Saaremaalt. Saan 27.oktoobril kolmekuuseks. Siis, mõelda vaid – juba ülehomme saan tähistada oma kolmekuust sünnipäeva oma uute omanikega – Armsakese ja Ailariga, kelle blogisse hetkel endast üht postitust kirjutan. Mul läks tema veenmisega lubamaks kirjutada üht postitust kaua aega, sest ta tundub esmapilgul
“100 blogipäeva projekt” on teistel osalejatel juba läbitud, samas kui mina mökutan endiselt kahekümnendate blogipäevade peal . Aga mis teha. Sõnu välja kangutada ka mõtet ei ole. Kui ei ole mõtteid või õiget tunnet postituste tegemiseks, ei tasuks, mina leian, seda teha. Aga täna teen. Enamus lugejaid peaks juba olema tuttav minu isaks ja Armsakese emaks saamisega uue aasta esimesel
Oh mind küll Teised blogijad, kes võtavad osa projektist “100 blogipäeva”, on jõudnud juba poole peale või kaugemale või isegi lõppu, 100 blogipäevani, mina aga jõuan alles 21. blogipäevale Kuid midagi ei ole teha. Alati ei ole mõtteid, millest kirjutada, ja ei jagu alati aega ega viitsimist, et kirjutada.Kuid täna teen üle pika aja taaskord ühe sissekande. Jätkan pikemalt teemaga,
1 tore ja vahva 2009.aastal alustatud ning 2011. aastal lõplikult valmis saanud luuletus Õisu TTK, kus peale põhikooli oma kooliteed jätkasin, kursusekaaslastest – parimatest, kes on olnud. Ja miks mitte seda praegu siin jagada ka oma lugejatega, kõikide teiega, arvestades olulist fakti, et just sel aastal 1. septembril täitus minu ja mu kursusekaaslaste jaoks 10 aastat selles koolis õppetöö algusest.