«Igale inimesele, keda sa usaldad, annad kätte noa. Ta võib sind kaitsta või siis hävitada»
Üle pika, pika aja, kui viimasest postitusest on möödas mitmeid kuid, olen saanud maha järjekordselt ühe postitusega. Ent seekord otsustasin teha mitte tavalist tekstiblogi, nagu siiani on olnud, vaid videopostituse. Mida ja kuidas ma väsinuna 15.juunil tehtud videopostituses rääkisin, saate teada allolevat videot vaadates.
Üleüleile, laupäeval, kui Rando mul mu Philipsi juukselõikusaparaadiga juukseid nülis, jäin mõtlema tänapäeva nutiajastu üle ja peale… Elekter on inimestele kättesaadav juba sajandeid. See suurt nutikamaks enam ei muutu ja tõenäoliselt selleks muuta kunagi ei saa… Niisamuti ka näiteks elektripirn või stepslid ja lülitid, vargapesad. Seevastu autod, arvutid, mobiiltelefonid, televiisorid, mikrolaineahjud, pesumasinad, pardakaamerad, nutikellad, tahvelarvutid, poodide nutikassad, miks mitte ka Jaapani
Suvi, mis sel aastal on väga kesine olnud, päikest vähe, rohkem vihma ja meenutas rohkem sügist, on selleks aastaks läbi saanud . See on olnud väsitav aeg. Suvine lisatöö, millest varem kirjutanud olen, on samuti nüüdseks läbi. Juba kaks nädalavahetust pole seda tööd enam olnud . Ma ei mäleta isegi, millal viimati nii korralikult magada sain. Nii hea tunne oli.
Mõelda vaid, et kell juba peaaegu kaks öösel, aga alles nüüd avaldan taaskord ühe postituse, mida kella kaheksast saati vorbin . Kusjuures ei meenu mulle ühtki varasemalt sarnast olukorda, kus nii hilja öösel oleksin avaldanud mõne oma postitustest. Aga mind teades, siis kes teab, võib-olla kunagi isegi olen . Aga… eelmisel aastal tehtud videopostitus autojuhist, kes vastassuunas sõites jäi ebaõnne
Kahjuks pole mul olnud võimalust varem postitusi teha , kuna liikusin üsna tõsise terviserikkega haigla ja kodu vahet ja terve ei ole siiani, paranemine võtab veel omajagu aega, ent nüüd saan juba veidi paremini liikuda, ka valusid on vähem. Ja muidugi saan teha uusi blogipostitusi. Igatahes, nagu varem lubatud sai, on see esimene selline tõeline videopostitus, kus piilume, mida sisaldab
Sai 15.juunil mandril käidud. Täpsemalt Pärnus. Ja muidugi olin mina see, kes Kuressaarest Pärnusse (või oleks korrektsem Pärnuni? ) rooli pidi keerama ja käikudega mängida sai Aga miks mitte, mul ei olnud selle vastu absoluutselt mitte midagi. Toyota Corolla, millega läksime, on vägagi mugav auto. Minule täiesti sobilik. Istme ja pedaalide omavaheline kaugus on sobiv minu pikkusele ja jalgadele Aga
“Kuressaarlased on vist rikkad inimesed, et sõidavad mersude ja BMW-dega?” Niimoodi küsisid minu käest eelmisel aastal Eestis viibiv Saksa abielupaar, kes mu pöidlaküüti täheldasid ja viisakalt peale võtsid ja linna tõid. Niisiis otsustasin pöörata rohkem tähelepanu tervelt aasta Kuressaares liikuvatele neljarattalistele mootorsõidukitele. Selle vaatluse põhjal on küll raske otsustada, mis marki masinad meretaguses linnas liiguvad (uuringutulemused oleksid arvatavasti täpsemad), kuid