«Sõda on vägivallaakt, et sundida vastast toimima meie tahte kohaselt»
Sattusin tänu Delfile eile Eesti presidentinna, Kersti Kaljulaid, Facebooki ajajoonele vaatama videot presidendi auvahtkonnast Kadrioru lossi ees. Ja jäin mõtlema, kuidas ja miks need tüübid teevad seda tööd, mida nad teevad. Seista püss õlal liikumatult kahe ukse ees viieastmelise trepi kõige kõrgemal ehk viiendal astmel. Isegi silm ei tohi liikuda. Välja arvatud juhul, kui keegi on astunud esimesele astmele, mille
Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind! Siis tuisku ega tormi ei karda Eesti rind. Just need on laulu “Jää vabaks Eesti meri” (“Eesti Sõdurilaulik”), mille autoriks on fotograaf Kalju Suure ristiisa Viktor Konstantin Oxford (Oksvort) ja mida ilmselt peaaegu Eesti kõikides linnades kuulda võis, Eesti ühe tuntuima ja arvatavasti ka ühe armastatuima (ja vihatuima) isamaalise marsiloo refrääni sõnad.
Looduskaitse alguseks loetakse 14. augustit 1910, kui Artur Toomi eestvõttel sündis Vaika linnukaitseala, mis oli ka Baltimaade esimene kaitseala. 2010 aastal täitub 100 aastat Eesti looduskaitset. Selle tähistamiseks otsustati korralda tasuta suur ja siiras looduskaitsele pühendatud kontsert Kuressaare Lossihoovis, kus lavale astusid vanameister Tõnis Mägi oma igihaldjate hittidega ja Birgit Õigemeele ning Jana Kase järel Eesti kolmas superstaar Ott Lepland