«Hoia kinni sellest, mis kallis! (Ei, me ei mõtle telefoni)»
Järjekordne postitus filmi- ja teleseriaali maailmast, kus omavahel on edukalt põimitud filmikunst ja muusika. Ja nende žanrite kõige säravamad tähed kõige paremas võtmes. Nii nagu näeb ette klassika “Mr. Bean” Kes ei teaks üht kuulsaimat täisealist halearmast taevast alla kukkuvat ja seejärel tobedalt väljapääsu otsivat mehenässi, kes isegi kõige lootusetumas olukorras ilmutab äärmuslikku järjekindlust ja tulemuseks on alati kindel kaos.
Olen viimased kuu aega mõlgutanud sähvavaid mõtteid sellest, et miks mitte avada TV-sarjade algustiitrite tegemise telgitaguseid. Kui kaua võtab aega introde tegemine? Ja ettevalmistamine? Kuidas minu stiili järgi protsess käib? Niisiis tegin otsuse, et jagan pisikest edasi liigutud sammu ka lugejatega, mis tavaliselt minu tempole on aeglasem, sest blogis infot jagades võtab aega postituse tegemine, ent see on paratamatus –
Järjekordne postitus filmi- ja teleseriaali maailmast, kus omavahel on edukalt põimitud filmikunst ja muusika. Ja nende žanrite kõige säravamad tähed kõige paremas võtmes. Nii nagu näeb ette klassika Kuid seekord on see postitus võrreldes eelmistega erilisem, sest kaasahaaravas muusikamaailmas leiab tunnuspalasid lisaks televisiooni pärusmaalt koguni arvutimängudest. “H20 – merinetsid” (“H20: Just add water”) Austraalia telesari kolmest neiust, kes elavad teismeeas
Järjekorras juba kolmas teleseriaalide teemalooga seonduv postitus, kus toon välja laulud ja palad, mis minu meelest erinevatest sarjadest ja filmidest mulle silma on jäänud. Mis meeldivad eriti heade sõnade ja meloodia poolest, aga ka esituse ja selle harmoonia poolest, mis ühildub minu muusikamaitse ja olgem ausad, eks veidi ka hingega, kuna laulu kuulates seostub kõik meie sisemise minaga, ka hingega,
Peaaegu 10aastat on on möödunud Austraalia ajakirjaniku Charlotte Willise artiklist, kus ta kirjutas teleseriaalide teemalauludest, mida keegi unustada ei suuda. Seda omal ajal vahendas Õhtuleht. Ja ega’s ma siis kehvem vend olla ei saanud ja nii tegin minagi eraldi postituse tunnusmeloodiatest. Aga nüüd, kus möödunud 8aastat otsustasin teha esimesele postitusele järje. Siin on paremuse või halvemuse järgi järjestamata palad, mis
“Võta või jäta” on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks vändatud film ehitusmehest Erikust (Reimo Sagor), kes peale lapse sünnitanud ema (Liis Lass) keeldumist lapse kasvatamisest ja lapse elust osavõtmisest üleöö üksikisaks jääb. Selle aja jooksul kogeb ta emotsioonde ja juhtumisi, mida tal kunagi varem olnud pole. See on lugu mehe keerulisest ja pikast isaks saamise ja kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus
Antud videopostituses tuleb poole tunni jooksul juttu meelelahutuse valdkonda kuuluvast televisioonist ja vanema aja filmidest, mida kahjuks meie kohalikud tasuta ja tasulised telekanalid peale kahtkümmet aastat enam näidata ei soovi . Lisaks on päevakorras Windows Movie Maker, mis tegelikult sugugi ei ole üldse nii halb videotöötlusprogramm, kui seda ekslikult arvatakse . Samuti “kurdan” veidi oma mõned päevad rohkem kui nädal