Oh sa, kus eelmisel nädalal (loe: umbes nädal enne jaanipäeva) oli alles päev, kus udu oli nii palju, et isegi merd, mis on minust saja meetri kaugusel ja Sõrve majakas paarisaja meetri kaugusel, ei näe. Tõesti vahva vaatepilt. Olen elu jooksul näinud palju udu, hommikuti ja õhtuti, kuid esmakordne nähtus minu jaoks, et peaaegu terve päev on udu paksem ja
Appikene, kui palavad ilmad on siiani olnud. Kohutav! Oleks nagu Liibüasse sattunud! Kui ülemullu oli suvi nagu Islandi ilmajaam, kes soovitas inimestel 5oC kuuma tõttu koju jääda, ainult taevas kastrulist välja valatud vihm, vinguv tuul ja külm nagu Eesti sügis, siis see nädal on olnud tohutult palav. Näiteks eile sõber mandril ütles, et neil olevat olnud suisa 37oC sooja (tõenäoliselt
Tere tulemast selle aasta esimesse ja viimasesse novembrikuusse. Õpilased viis päeva koolis käinud peale nädala ajalist puhkust. Nüüd võib kindlalt väita, et miniseelikud on tänavatel selleks aastaks kadunud ja ilmad muutuvad vaikselt järjest külmemateks, kuni lõpuks on atmosfääris temperatuur nii palju alla null kraadi, et saaks tekkida väikeste jääkristallide kogumik, mis rahvale on enim tuntud nime all lumi. Selline valge
Viimased paar päeva on olnud väga teguderohked, õnneks, olen käinud siin ja seal, näinud teist ja kolmandat, ja olen viibinud iga nurga peal. Eht, eks? Ainult üks asi on mind juba tükk aega vaevanud. Nimelt, teate, ma muidugi loodan, et see ei ole nii, aga mulle on sügavalt näima hakanud, et mul on tekkinud või hakkavad tasapisi välja lööma tunded
Päris hea tunne on alustada seda postitust “Merineitside” (“H2O – Just Add Water”) tunnusloo “No Ordinary Girl”, mille esitajaks on Ellie Henderson, saatel. Super lugu on, Ellie oskab seda suurepäraselt esitada… Ja tema hääl… Splendid… Lihtsalt võrratu. Aga see selleks. Minu õnneks pakuti mulle nädal tagasi esmaspäeval taaskord tööd, mille muidugi vastu võtsin. Veidi kaugel mu kodust, aga mis seal
Kui maikuu lõpus oli halb ilm vihma ja väikese tuule näol, siis juba viimased kaks päeva on halb ilm väga tormine eelkõige tuule näol. Midagi üle kahekümne meetri sekundis ehk Kuulasin ka “Sinu Saadet” ja ühel hetkel, kuskil 22:30, vaadates välja, kus veidi pimedamaks läinud eelkõige pilvede rohkuse tõttu, mis pani mind mõtlema, kehk hakkab mingil ajal vihma sadama. Järsku,