Uus aasta ongi käes. Eelmise nädala reedel plaanitud postitus, mis juba novembrikuust mustandite kaustas tolmu kogub, ja laupäevane postitus ainult minu peas kumavaks mõtteks jäigi, sest jäin tõbiseks, mis paariks-kolmeks päevaks mu silmad rivist viis. Esmaspäevaks sain silmad enam-vähem korda ja paika, ka nohu sain järgnevatel päevadel tunduvalt paremaks, aga täielikult lahti saanud siiani ei ole. Samuti ei ole köhast
Lisaks talvekuule ja peatselt saabuvatele jõuludele ei ole kaugel mäe taga ka aastavahetus. See kõige magusam aeg, mil paljud tahaks rakette lasta, ilutulestiku vaatemängu teha ja paugutada nii, et maa must, suitsuhais igal pool üleval ja taevas värvilisem kui spektrivärvid kokku. Paraku on neid, kes ei saa lubada või lihtsalt ei soovi vaatemängu teha, vaid seda lihtsalt vaadata ja nautida.